Albumid

Ramones
“Loud, Fast Ramones: Their Toughest Hits”
(Rhino)

Ainult Arvo Pärt suudaks neile vastu panna. Võib-olla.

Ramones on justkui The Beatles: pooled me­hed mulla all, kõik vanad albumid uuesti välja antud ja jõuluks ilmus koguperekogumik. Aga mis siis? Püsiväärtusi tuleb meelde tuletada ja nooremad inimesed, kes võibolla ei teagi, et diskoõhtul on nad “Blitzkrieg Bopi” või “Rocka­way Beachi” saatel tantsu löönud, vajavad teeviita, mis juhiks back to the roots. Kõige mõistlikum oleks soetada kõik neli esimest Ra­mo­nese albumit, kuid alustuseks sobib käesolev antoloogia üsna hästi.

Maailma parima punkrokkbändi loominguline meetod oli nagu korrutustabel – lihtne ja geniaalne. Ehk ainult Arvo Pärt oma tintinna­bu­liga suudab kahest-kolmest duurist sama pal­ju välja pigistada. Aga sellist metsikut energiat ning pöörast tuju pole kellelgi. Suvel rat­taga ringi sõites vaatan külateede ääres kulgevaid okastraataedu – mõnel pool on talu­meestel kombeks traadi külge tühje konser­vikarpe riputada, need näevad siis välja just­kui noodid noodijoonestikul – ja mõtlen, et kui nende noo­tide järgi hästi kiiresti pilli män­gida, siis kõlaks see täpselt nagu Ramones. Ütle veel, et Eestis ei osata punki teha!

Nojah, Joey on surnud, Dee Dee on surnud... mis edasi? Kes on järgmine? Ma arvan, muretsemiseks pole põhjust. Rohke Alko­ho­li­ga Mürgitatud Organism Nälga Ei Sure. 8

MART JUUR

The Delgados
“Hate”
(Mantra)

Šotimaa indie-meistrid pakuvad vähem, kui neilt oodati.

Šoti indimuusika õitsenguks on The Delga­dos palju ära teinud üksnes plaadifirma Chemikal Underground bossidena – maailma on sealtkaudu tulnud Mogwai, Arab Strapi, Bisi. Bändi enese loomingulises panuses hiilgab nende viimane, aasta 2000 album “The Great Eastern” – lennukas, ülev, massiivsete akordidega puhas indie-rock.

Sarnaselt eelmise plaadiga istub pardal taas intelligentse rock’i Timbaland – produtsent Dave Fridmann (moondanud muuhulgas Flaming Lipsi, Mercury Revi jt muusikat). Erinevalt eelmisest korrast ei ole nende ühise pingutusega pressitud mahlal seda kütkestavat ðmekki. Fridmanni elektrooniline pisilärm mõjub stampselt. Seal, kus laulab naisosaline Emma Pollock, meenub hiline, jamaks-läinud Lush. Ja veidi The Breedersit. Meesvokalisti Alun Woodwardi laulude juures iga keskmine ðotlasest indi-kohmitseja. Ja pisut New Orderit.

Selle asemels et uue albumiga uusi avarusi vallutada, astub The Delgados mõned sammud tagasi. 5

SIIM NESTOR

Erinevad esinejad
“v. 1 Tonne Soundtoy”
(Bip-Hop)

Soundtoy tarkvara + sellega tehtud ekspe­rimentaalne muusika.

Plaadil peaks olema ühtaegu nii Soundtoy musa­programm kui ka sellega tehtud lood neljalt artistilt (Hakan Libdo, Scanner, Si-Cut.Db ja Tonne). Mida esimene endast kujutab, pole veel teada, kuid saundide järgi otsustades paistab tegu olevat eelkõige mingi heliväänamis­progega. Audio poole pealt torkab silma just kummaliste helide ja kõlade rohkus ning ebatavalised kooslused, kuid see võib olla ka programmiline (st kontseptsioonist, mitte tarkvarast tulenev) efekt. Ootamatu kuula­mi­ne, mida peaks rikastama tõik, et kaasas on ka vahend millegi taolise tekitamiseks. Küllap pro­ge võimaluste demonstreerimiseks on lood eri stiilides – experimental, techno jne, kuid läbiv dominant on heliväänamise ja -salati kujul täiesti olemas. 8

ERKKI LUUK

Pulseprogramming
“Tulsa For One Second”
(Aesthetics)

Elektrooniline tarbemusa USAst.

Kui elektrooniline “peavool” on nt Air või Mo­by ja “ääreala” midagi nii ähmast, et selle näi­teks võiks olla suvaline paranähtus, siis ilmselt ek­sisteerib kusagil nende vahel ka “kuldne kesk­tee”, kus pop ulatab oma küünilise käe kurat-teab-millele. Siia kuulub nt Marumari, paljud saksa labelite Kitty-Yo, Morr Music, Ware, City Centre Offices artistid, minu vend Hendrik, ja nüüd siis ka Pulseprogramming USAst. Viimase rütmid on tantsitavad (eriti muidugi juhul, kui olete bakter), udune indie­-vo­kaal ujub nende peal, ning üldiselt tundub, nagu ma oleks seda kõike juba kusagil kuulnud, mistõttu hinne kukub, ja asi tervikuna mõjub umbes aasta tagasi minema sõitnud ree peale hüppamisena, olles samas siiski ka piisavalt hea. Lõpus selgub, et neil on ka teine, avastamata leierkastimeloodiatest koosnev pool. 6

ERKKI LUUK