Kohe näha, et vanad sõbrad

Kui ma möödunud nädala uudiseid ei mäletaks, võiksin selle nädala lehti lugedes kohkuda ja arvata, et Lõuna politseipealik Aivar Otsalt on joobespäi autot juhtides kellegi tapnud või vähemalt kedagi raskelt vigastanud. “Usalduskrediit on läbi”, “kaua võib?”, “ta peab tagasi astuma”. Need on ajalehes Postimees sel nädalal ilmunud hüüded. Ind, millega prefekti seni alati kaitsnud ja lohutanud väljaanne täna mehe kägiveeni järab, on vapustav. Ühest küljest avaldan toetust, ent samas ka imestust. Mis toimub?!

Tänase seisuga on alust arvata, et tosin aastat Tartu politseis majanduskuritegude talituses töötanud Kalle Kolk jõi ennast 22. veebruari õhtul täis, istus autorooli ja sõitis otsa teda peatada püüdnud abipolitseinikule. Kas see nii oli, selgitab uurimine. Pean siinkohal avaldama nördimust, et abipolitseinik Hendrik Sihtiga (see allaaetud mees) tehtud usutlus sisaldas detaile, mis võivad uurimist korvamatult kahjustada. Aga see selleks, tuleme Otsalti juurde tagasi.

See nädal tõi päevavalgele fakti, et juba viis aastat tagasi sõitis seesama Kolk purjus peaga teisele autole tagant sisse. Õnneks ei saanud keegi vigastada. Kolk jäeti prefekt Otsalti nõusolekul “tingimisi” ametisse. Täna nõutakse liigset leebust ilmutanud Otsalti verd. Mees ise, nagu talle skandaalide puhul omane, redutab välismaal.

Seni on tartaste lemmikleht Otsaltiga seonduvate skandaalide puhul ettevaatlik olnud. Vaata, kuidas tahad, väljaande suhtumine prefekti nii retriiver Lily juhtumis kui ka prefektuurile hirmkalli pinna rentimise või politseipäeval oma pildi ja “Ristiisa” sildiga viina pakkumise või Neinar Seli autoga jahil käimise küsimuses, oli – ütleme – kaitsev, seisukoht äraootav. Nüüd aga, kuigi Kalle Kolki pole veel abipolitseiniku joobespäi allaajamises kaugeltki süüdi mõistetud, tulistab Mart Kadastiku leht Andrus Ansipi sõbra sõelapõhjaks. Sunnib küsima, miks. Kas pole käimas kõrgem mäng?

Oletame, et “Tartu troika” – peaminister Andrus Ansip, suurärimees Neinar Seli ja politseiprefekt Aivar Otsalt – polegi enam sõpruskond. Mehed on teinud üksteisele suuri teeneid. Mainitagu siin Tartu politseimaja rentimist Seli firmalt või nn mõõdikuteskandaali, kus Otsaltil oli suur osa ja mis viis valitsuse vahetuse ehk Ansipi peaministriks saamiseni. Kas teenetega kaasnenud vastuteene kohustused on meeste sõprust õõnestanud? Kas Otsaltit võidakse kasutada mõjutusvahendina Seli ja Ansipi vahelises erimeelsuses? Nende suhteid on viimasel ajal iseloomustatud mitte sõbralike, vaid pinevatena. On ilmnenud vähemalt üks intriig. See puudutab Eesti Suursadama ideed, mida upitab Robert Antropov ja toetab Seli, Ansip aga on kritiseerinud.

Veel üks versioon. Avaldasime mõni kuu tagasi sahina, et Otsalt on üks võimalik kandidaat Kapo peadirektori kohale. Aldis Aluse ametiaeg saab ümber tänavu suvel. Nüüd on küsimus, kas oravaparteil (või koalitsioonipartneril, sest kandidaadi nimetab siseminister) võib olla tekkinud alternatiivne soosik, ent Otsalt keeldub taandumast. Või hoopis vastupidi. Ehk on see hoopis Otsalti tuleproov? Pean silmas, et kui kõik minevikutondid on kapist välja kistud ja läbi nämmutatud, jääb järele mees, kel pole enam endisi sõpru ja päevitunud laubal on vaevumärgatavad häbimärkide armid, kuid mis peamine – teda pole võimalik šantažeerida. Just sellist juhti Kapo vajab. Huvitav, mida arvab sel nä ; ;dalal Otsalti ja Kolgi liinil avalikuks tulnud faktidest siseminister.