Volikogu valimine võib osutuda põhimõtteliselt hääletamiseks Keskerakonna ja Rahvaliidu toetajate ning nende parteide valitsemise ajal lokkava semumajanduse ja selle vastaste vahel.
Volikogu 19 kohta on reserveeritud alaliitudele. Ülejäänud kümnele vabale kohale kandideerib 17 meest ja naist. Neist seitse jääb üle.
Võistlejad jagunevad laias laastus kaheks. Esiteks tuntud suurettevõtjad, nagu Tallinna Kaubamaja suuromanik Jüri Käo, tema kauane äripartner Enn Kunila, Nordea Panga juht Vahur Kraft ja EMT juht Valdo Kalm.
Teiseks seltskond, kes tõusis orbiidile Keskerakonna ja Rahvaliidu võimu ajal: Kalevi suuromanik Oliver Kruuda, Kalevi nõukogu esimees Heino Priimägi (kuid esitajaks mitte kommivabrik, vaid Eesti Raudtee!), Eesti Posti pealik Hans Teiv, Eesti Põlevkivi juhataja Lembit Kaljuvee.
Seejärel valib volikogu endale esimehe.
Soosikuid on kaks ning ka nende maailmavaated ja käitumine erinevad paljuski. Esiteks volikogu senine juht Enn Veskimägi, mööblifirma Standard kauaaegne juht ja suuromanik. Tema juhtimise ajal surus liit koostöös ametiühingute ning kaubandus- ja tööstuskojaga läbi sotsiaalmaksu miinimumi tõstmise ja kutsehariduse arengukava muudatused ning nõudis valitsuselt Brüsseli struktuurifondidest 1,5 miljardi krooni eraldamist uute tehnoloogiate ja seadmete soetamiseks. Jaanuari lõpus esitas keskliit manifesti, et poliitikud teaksid, mida tööstusringkonnad neilt soovivad. “Seal on kirjas probleemid, mida valitsus ja Riigikogu teavad, aga nende lahendamine on ebapopulaarne, sest meil toimuvad pidevalt valimised,” ütles Veskimägi Eksprssile.
Teiseks juhikandidaadiks peetakse Toiduliidu juhti Oliver Kruudat. Paljudele üllatavalt esitas Toiduliidu juhtkogu oma kandidaadiks volikogusse hoopis A. Le Coqi juhataja Tarmo Noopi. Kruuda kandidatuuri seadis üles aga talle kuuluv kommivabrik Kalev – samamoodi nagu keskliidu volikogu eelmistelgi valimistel.
Sügisel ütles Kruuda Ekspressi veergudel välja mitmete ettevõtjate unistuse, et Eestis võiks kehtida leebe diktatuur nagu Singapuris.
Sõna “semumajandus” võttis kahe nädala eest käibele Erastamisagentuuri endine juhataja Väino Sarnet sellesama keskliidu korraldatud konverentsil “Tuulelohe lend 2007”. Ta kasutas seda Eesti majanduses toimuva iseloomustamiseks.
Kui Ekspress Grupi omanik Hans H. Luik hiljem majandusministeeriumi esindajalt päris, mille poolest erineb semumajandus tavalisest korruptsioonist, siis ei saanud ta vastust.
Keskliidu konverentsil oli kohal palju ärimehi, aga polnud majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaart, kes avas hoopis Lauluväljakul liumäe. Ministeeriumi esindas Savisaare nõunik Heido Vitsur.
Skype Eesti tegevjuht Sten Tamkivi (kes saab presidendilt oma eduka töö eest riikliku autasu) tunnistas oma blogis (
sten.tamkivi.com ), et “kui Vitsur avaldas arvamust, et välismaa teadlane või tipptehnoloog võib nagu nalja tulla Eestisse, millal tahab, mingi bürokraatia teda ei takista, aga ta lihtsalt ei taha, mõtlesin ma rahulikuks jääda üritades kõigi nende koosolekute peale, mis on meie Eesti kontoris ära jäänud, kuna meie Hiina, India või Ukraina partnerite esindajad ei ole paaripäevaseks kuni nädalaseks külaskäiguks viisat saanud. Ju nad siis lihtsalt ei tahtnud piisavalt...”
Lõpuks saatis oma tervituse keskliidule ka Savisaar, kuid seda oma partei ajalehe Kesknädal veergudel. Ta kiitis seal 1940/1941. aastatele planeeritud sotsiaalkindlustusreformi (mis jäi &
auml;ra) ning märkis: “Nüüd, kus oleme oma riiki pidanud juba 15 aastat, oleme hakanud mõistma, et üheskoos teenitud rikkust õiglaselt jagamata pole edasine areng enam võimalik. Esimesel iseseisvusajal, mis kestis 21 või 22 õnnelikku aastat, taipas riigi juhtkond, sealhulgas ärieliit, seda liiga hilja.”
Ühtlasi kuulutas Savisaar, et “kolme-nelja aastaga on keskmine palk Venemaal tõusnud 130 dollarilt 450 dollarini, s.t palgad on kolmekordistunud. Võib öelda, et palkade poolest hingavad nad meile varsti kuklasse.”
Suren nälga 
