Leiutajateküla eestlased
Reinis Kampe“Ükskord helistab üks leiutaja ja ütleb, et tal on patenti vaja. Ma küsin siis, et mida te leiutasite. Tema vastu: ma ei saa öelda, lööte üle mu leiutise! Ja ei öelnudki, mille ta leiutanud oli.” Kümme aastat patentide taotlejaid abistanud Uno Kurvetile helistanud härra otsustas patendi taotlemisest ideevarguse kartuses loobuda. Maris Sander otsis välja need Eesti nupumehed, kes on julgenud patendiametis oma leiutised ära registreerida, ja pildistas nad üles.
Tuletikkude ilmastikukindel pakend
See pianist Reinis Kampe (30) leiutis on lapsepõlve riukalik trikk. “Kui ma olin alles kuue-seitsmeaastane, tekkis maal vanaisa juures probleem, et tikke ei olnud. Need olid igatepidi märjaks saanud, sest ilmad olid vihmased.” Reinisel oli tuld tarvis nimelt isa tagant näpatud Ameerikast saadetud ägedate suitsude tõmbamiseks.
“Kartsin tikke vanaisalt juurde ka varastada, ma olin ju noor poiss – ilge pätt – ja mõtlesin, et jään suitsetamisega vahele. Ja selleks, et vahele ei jääks ja et igav oli, meisterdasingi seal tikkudega.”
Reinis mõtles välja tikutopsi, milles väävliriba on seespool. See on põhimõtteliselt tagurpidi keeratud tikutops, ainult et tikud asetsevad ühes reas ja on tihedalt pakendi vastas. “Kui sellest tikk välja tõmmata, siis see hõõrdub paratamatult väävliriba vastu ja süttib. Võib-olla peab natuke peale suruma,” õpetab Kampe oma leiutise käsitsemist.
Kui otsest vihma pole, siis jäävad piisakindlas topsis tikud ja väävliriba kuivaks.
Tikutopsi mugavus seisneb samuti selles, et igal tikul on oma väävliribake – tavalisel topsil kipub see keskelt ära kuluma, Kampe lamepakendis seda juhtuda ei saa.
Mesi astelpajuga
Selles Sireli talu tuttuues tootes on ühendatud Hiiumaa mesilaste mee ja Rõngus kasvatatud astelpajumarjade omadused. Ragna Alliksoo (52) välja töötatud mesi näeb üldiselt välja nagu moos, aga maitseb ikkagi pigem nagu mesi. Millele, jah, oleks nagu sisse pandud astelpajumarju.
Toiduainetehnoloogiat õppinud Ragnale tuli mõte selline mesi kokku segada niimoodi, et nägi kauplustes müügil astelpajumoosi. “Siis ma mõtlesin, et see oleks veelgi maitsvam ja parem, kui me hakkaksime astelpaju meega turustama. Seal on sees astelpaju ja mee kasulikud omadused – see on terve Mendelejevi tabel! Astelpajumesi on maitsev, immuunsust parandav, sisaldab antioksüdante, aitab külmetushaiguste vastu ja sobib nii suurtele kui ka väikestele.”
Patendiametis registreeritud retseptis on kirjas, et mesi sisaldab kuni 30 protsenti astelpajumarju. Mesi peaks 350grammistes purkides müügile tulema novembris-detsembris.
Tolmukogujaga puurimisseade ülespidi puurimiseks
Tarmo Oikimusele (30) tuli mõte puurile tolmukoguja külge panna loomulikult kodus remonti tehes. “Töö käigus oli vaja lakke auku puurida. Ülespidi puurides tuleb see sodi ju kõik krae vahele, silma, näkku, igale poole! Saab muidugi kasutada igasuguseid kaitsevahendeid, tolmumaski ja kaitseprille, aga terve elamine läheb ikkagi tolmu täis. Kui aga kasutada tolmukogujat, siis langeb tolm topsi sisse ja laiali ei lähe,” seletab leiutaja.
Tolmukoguja prototüüp on Oikimusel tehtud plastiktopsist ja see sobib vaid ühele konkreetsele puurile. “Põhimõtteliselt saab teha ka nii, et kui alguses puurida peenema puuriga, siis saab hiljem tolmukogumistopsi ava suuremaks puurida.”
Tarmo leiutatud seadet näiteks seina sisse puurimisel kasutada ei saa, sest siis kukuks tolm maha. Seina sisse augu puurimisel kasutatakse mehe teada omalaadseid “ümbrikke”, mis pannakse seina külge ja augu alla.
Hiljem, kui Oikimus oli oma tolmukogumisseadme patendiametis kasuliku mudelina registreerinud, nägi ta ehituspoes ka oma leiutise analoogi. “Aga see oli Hiinas toodetud, ilma patendita.”
Ülespidi puurimiseks mõeldu
d tolmukogujaga puurimisseadme esitas Tarmo muide tänavu kevadel ka Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnomaterjalide ja turunduse eriala lõputööks.
Rõiva käeaugukaar
“Ma higistan öösiti ja ma ei armasta neid varrukate kaenlaaluseid pesta. No ei armasta! Ja kogu aeg, tead, pesed ja pesed, käed väsivad ära ja... Jumal, on seda vaja! Ja ma lihtsalt otsustasin, et ma võtan kätte ja löön käärid sisse ja lõikan selle pidžaama kaenlaaluse ära.
Kohe inimese tunne tuli pärast seda!” Sedaviisi tuli Eve Laidinenile (37) tema leiutise idee ning et ilmselt vaevab öösiti kuumus ka teisi inimesi, otsustaski Eve oma kehale õhku ligi lubava rõivamudeli ära registreerida. “Enne ma tükk aega magasin aukudega ja siis mõtlesin, et võiks ära patenteerida. See võiks minna masstootmisesse. Kui ma patendiametis käisin, siis üks osakonnajuhataja lubas kohe sama päeva õhtul käärid oma öösärki sisse ajada, ta oli väga vaimustatud sellest ideest.”
Hobi korras poplaulmist õppival Evel on augud kahe pidžaaama sees. “Kui üks läheb pessu, võtan teise!”
Päikesekell-postkaart
Võiks arvata, et päikesekell on juba leiutatud, aga kui Uno Kurvet (51) mõtles välja postkaardiga kellaaja määramise süsteemi, oli tal võimalik see patendiametis uudse kasuliku mudelina ära registreerida.
“Kaardil on kaks poolt – ennelõuna ja pärastlõuna skaala. Ennelõunal vaatame varju vastavalt vasakpoolselt ja pärastlõunal parempoolselt küljelt. Siin on orienteerumise juhised ka, kuidas ilmakaarte suhtes kaart õigesti paigutada,” näitab Kurvet ühe firma jaoks valmistatud jõulupostkaarti, mille numbriskaalale annab varju kaardi keskel oleva kolmnurkse ava serva kaldjoon.
Ennelõunal peab kaardi vasaku külje serv olema suunatud läände ja parem külg lõunasse, pärastlõunal aga peab vasak külg sihtima servaga lõunasse ja parem itta. “Nii et keskpäeval peaks kaardi ringi keerama,” ütleb Kurvet.
Päikesekell-postkaardi idee kargas Ameerika Päikesekellade Sõprade Ühingu liikmele ja päikesekellade kogujale Urvetile pähe une pealt. “Nagu mõnel ennegi. Ärkasin hommikul üles ja oli olemas. Võtsin ruttu pliiatsi ja käärid ja tegin ära.”
Suren nälga 
