Kellelegi nimega Veiko Märka

On ääretult kahetsus- ja eestlastele häbiväärne, et ranna- ehk eestirootslaste äsjataastatud kultuurautonoomia teemaliseks avakirjutiseks osutus Teie 25realine paskvill Eesti Ekspressi kultuurilisas Areen (8.02.2007). Midagi taolist meenub mulle Karl Vaino aegsest Kodumaast või siis tänastest Kesknädalatest.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse 12. paragrahvi kohaselt on rahvusliku vihkamise õhutamine Eestis seadusega keelatud ja karistatav, 17. para­grahv keelab igaühe au ja hea nime teotamise. Oma napi 25 reaga olete Te saanud hakkama nii ühe kui teisega. Teie kirjatöö on suunatud ühe rahvakillu – eestirootslaste otsesele halvustamisele. See, et Teie kirjatükk ilmus “Idee” lehekülje paremas servas ja varesejalgadega allkirjastatult, ei saa olla õigustus taolisele mõtlematusele.
Need inimesed, Eesti kodanikud, kes vedasid ja toetasid eestirootslaste kultuurautonoomia taastamist, ei osanud iialgi tulla selle peale, et nende kodanikualgatus, mille õigustatus on kõigele lisaks sätestatud ka põhiseaduses, saab nii alatu ja üksnes solvangutele üles ehitatud “äramärkimise” osaliseks.
Eestirootsi kultuur on eesti kultuuri vaieldamatu koostisosa. Kultuurautonoomia taastamine pole mingi snooblus. See samm astuti nende inimeste austusest iseenda ja oma esivanemate ning mitte vähem ka eesti kultuuri vastu üldse. Asjaolu, et need inimesed räägivad või rääkisid kunagi emakeelena rootsi keelt, ei ole õigustus nende solvamiseks. Eestirootslased on oma asju alati ise ajanud ega tulnud kunagi, käsi ette sirutatud, riigilt almust küsima. Ega tule nüüdki.
Vaid ühes on Teil täielik õigus, Eesti riigile pole eestirootslaste kultuurautonoomia taastamine tõepoolest üldse oluline, kuid selle võrdlemine Teie poolt tšuktšide ja holokaustipäevaga pole mitte üksnes äärmine maitselagedus, vaid otsene irvitamine kõigi inimeste üle, kes austavad oma päritolu. See pole midagi muud kui vihkamise õhutamine ühe ja Teie veendumusel saamahimulise rahvakillu vastu.
Tõepoolest, eestirootslased olid suhteliselt vaesed. See oli paratamatus, sest Naissaare, Pakrite ja Osmussaare kiviklibused ehk täpsemalt olematud mullad seadsid võimalustele oma piirid. Oluliselt parem polnud ka Noarootsi, Vormsi või Riguldi kant. Samas andsid just eestirootslaste kodud ja külad oma puhtuselt ja hoolitsetuselt pikalt silmad ette tõsieestlaste omadele.
Kuid harimatud polnud nad sugugi. See oli rahvas, kes hindas erakordselt kõrgelt haridust ja haritust. Eestirootslastes on president Lennart Meri juured, ühestki harimatust rahvast poleks välja kasvanud astronoom ja optik Bernhard Schmidt ning maailmanimega majandusteadlane Ragnar Nurkse, kelle 100. sünniaastapäeva tähistame veel sel sügisel.
Oma kirjatükiga solvasite Te teiste seas kaheldamatult ka mind, minu esivanemaid ja järeltulijaid. Ma tunnen end eestlasena, kuid päris kindlasti on minus midagi Naissaarelt ja eestirootslastest esivanematest. Ma kõhklesin kaua, enne kui võtsin vastu pakkumise kandideerida kultuurinõukokku. Ma tegin seda eelkõige oma esivanemate pärast. Teie leheloo ilmumise järel võin ma tunnistada, et see oli ainuõige otsus, sest rõhuv enamik neist inimestest, elagu nad siis täna kas Eestis, Rootsis või mujalgi, ei oska end Teie poolt kasutatud “mängureeglite” vastu kaitsta. Täna on see muutunud minu kohuseks.
Demokraatlikus maailmas on tavaks, et pärast taolise kirjutise avaldamist ühe rahva (mis sest, et eestirootslased ei anna välja rahva või rahvuse mõõtu) au ja head nime teotanud ajakirjanik lah kub ise mis tahes kvaliteetlehe (olles Eesti Ekspressi tellija algusaegadest alates, on see leht minu silmis seda olnud) toimetusest.
Tahaksin väga loota, et Teil jätkub lisaks juba ilmunud 25 rea kirjutamisele ka julgust avaldada käesolev minu poolt Teile avaliku kirjana saadetud kiri. Avaliku vabanduse võlgnete Te vähemalt kõigile neile, kes osalesid rootsi kultuurautonoomia taastamises. Minu ees pole vaja vabandada, sest Eesti riigi teenistuses pikka aega olnuna on mul juba piisavalt paks nahk.

Kalev Kukk
PhD, Rootsi rahvusvähemuse kultuurinõukogu ja Riigikogu liige