1 

"Siia ma enam ei tule"

hüvasti, eesti! Eesti Raudtee üks endisi omanikke Henry Posner III kolmapäeval enne Moskva rongile minekut. VALLO KRUUSER

USA rongiärimees Henry Posner III kurvastab, et eraomanikud pidid Eesti riigile tagastama raudtee - tema kinnitusel tõhusaima kogu Euroopas.

Kikilipsuga Posner kannab erepunast Eesti Raudtee valge logoga kampsunit. Sel kolmapäeval astus ta Balti jaamas Moskva rongile, et - nagu ta ütleb - mitte kunagi enam tagasi tulla.

Kohtudes pärast raudtee tagasimüügi paberite allakirjutamist Ekspressiga, võtab ta taskust visiitkaardi, kuid ei anna seda kohe edasi. Kõigepealt tõmbab mees pastakaga kaks jõulist jutti. Rasvane rist tekib koha peale, kus seisis venekeelne kiri "Henry Posner III, AS Eesti Raudtee nõukogu liige".

2003. aastal vastu võetud raudteeseadusega riik sisuliselt konfiskeeris enamiku meie firma väärtusest, mille eest maksime.

Ostsime Eesti Raudtee teatud majandustingimuste järgi. Kui valitsus oli meilt raha kätte saanud, muudeti meie äritegevuse tingimusi täielikult. Kaalusime, kas sõlmime nüüd selle tehingu või jääme ärist üldse ilma. Meie läbirääkimispositsioon oli väga halb. Võime end lohutada, et saavutasime praeguses olukorras parima võimaliku kokkuleppe. Jätame ka Eestile märksa parema raudteefirma, kui ise ostsime.

Ei ole. Ent see oli parim, mida hetkel võisime saada. Kui oleksime raha pannud 2001. aastal Tallinna kinnisvarasse, oleksime hulga paremini teeninud.

Õige hind oleks selgunud võrdsetel läbirääkimistel. Mina ei tulnud Eestisse selleks, et viie aasta pärast raudtee ära müüa. Raudteeäri on pikaajaline.

Olen ainus Eesti Raudtee nõukogu liige, kes ise on läbi sõitnud kõik Eestis olevad raudteeliinid kogu pikkuses. Veel detsembris sõitsin viimase jupi, mida ma enne polnud sõitnud, Kloogalt Kloogaranda. See on kolm kilomeetrit pikk, keeruline läbida. Võtsin asja ette, sest olin püstitanud endale eesmärgi sõita läbi viimane kui kilomeeter, mis Eestis raudteed olemas on.

Tegin selle ära ja mul on hea meel.

Mis peaks siiski olema Eesti Raudtee õige hind?

Õige hind on see, mille määrab turg. Meie kava oli viia Eesti Raudtee börsile, et aktsia hind kujuneks välja vabal turul. Kahjuks polnud see valitsuse sammude tõttu võimalik.

Kas te ise teenisite või kaotasite Eestis oma raha?

Teenisime küll raha, kuid ilmselt vähem kui teeninuksime siis, kui oleksime Tallinnas mõne maatüki ostnud.

Mida te eestlastest arvate?

Eesti on kaotanud rahvusvahelistel rahaturgudel usaldusväärsust. Ka Eesti võime välisinvesteeringuid juurde meelitada on kahanenud. Eriti veel siis, kui raudteelugu jõuab välja rahvusvahelisse pressi.

See pole rahvusvahelises pressis tähtsal kohal olnud. Osalt sellepärast, et lugu on väga keeruline ja detailidesse pole keegi süüvinud. Usun, et aja jooksul asi muutub.

Kas teate, et see on Eestis juba teine kord, kui suur infrastruktuuri tehing USA firmaga luhta läheb? Elektrijaamade müügi asjus peeti aastaid kõnelusi, lõpuks aga tehingut ei toimunud, ning ka ostja NRG Energy läks pankrotti.

Väidaksin, et tol esimesel juhul vedasid USA investorid Eestit alt. Kui firma osu tus maksejõuetuks, siis poleks niisugune ettevõte pidanud üldse siia tulema. Vahe on aga selles, et meie tehing Eesti valitsusega toimus. Me paigutasime siia raha. Normaalsetes majandustingimustes olnuks see edukas investeering. Kuid Eesti valitsus vedas välisinvestoreid alt.

Eesti Raudtee veomahud pärast erastamist kasvasid. See tähendab, et kliendid hääletasid meie poolt. Tunnen ka uhkust selle üle, et suutsime vähendada õnnetusjuhtumite arvu. Esimesel aastal oli meil 24 inimohvritega õnnetust. Viimasel kahel aastal on olnud ainult kuus. Samal ajal on nii rongi- kui ka autoliikluse maht Eestis kasvanud.

Kas ebaõnn Eestis on teil ainus, või on kusagil mujal riigis sama juhtunud?

Guatemalas läks hiljuti samuti. Osalt on ilmselt tegu üleilmse trendiga, sest raudteed lihtsalt hinnatakse rohkem kui seni.

Kütusehinnad tõusevad ja raudteeveod on efektiivsemad kui maanteeveod. Seetõttu on ka kiusatus rohkem regulatsioone peale panna - näeme seda ka USAs.

Kes nimeliselt teid Eestis ahistasid?

Parema meelega ma nimesid ei ütleks. See poliitikute ring, kes raudteed ründas, oli piiratud. Aga valitsuses oli taasriigistamise asjus piisav üksmeel, nii et vastutus selle eest on kollektiivne.

Eriliselt valmistas mulle pettumust see pidev kordamine, et raudtee erastamine oli viga. See väide on mürgitanud õhkkonda ja toob Eestile pikapeale kahju.

Öelge Eesti Raudtee suurim saavutus teie ajal?

Kõige tähtsam on turvaline liiklus, siis vedude kasv ja raudtee kaasajastamine. Sealhulgas liiprite seisukorra jälgimine, hooldus ja kohandamine uue veduripargi jaoks, mis uuendati peagi pärast erastamist.

Eesti Raudtee on praegu üks kõige tõhusamaid raudteefirmasid Euroopas, kui mitte kõige efektiivsem.

Kuidas põhjendate sõnu, et Eesti Raudtee on teie meelest Euroopas tõhusaim raudtee?

Me veame üle 40 miljoni tonni kaupa aastas ja sellega tegeleb vaid umbes 2000 inimest. Teistes Balti riikides raputatakse pead ega saada aru, kuidas see on võimalik.

Mis saab nüüd USA veduritest?

Need "probleemsed" Ameerika vedurid, mida väga teravalt ja ebaõiglaselt on arvustatud, leitakse ruttu olevat päris OK. Ma ei usu, et Nõukogude vedureid nüüd tagasi tuuakse. Selleks on ettevõte liiga nutikas, hoolimata isegi poliitilisest survest.

Mida arvate Eesti Raudtee juhtimisest?

Eesti Raudteel on tugevad juhid eesotsas Kaido Simmermanniga. Ma pean temast väga lugu. Üks minu kolleeg sõnas: "He's the sharpest knife in the drawer" (e.k umbes, et parim, keda võis valida - Toim.). Simmermanni tõstmine tegevjuhiks oli valitsuse poolt kindlasti positiivne samm.

Kui valitsus juhtkonnas edaspidi muudatusi teeb, pange hoolega tähele. Vaatame, mis juhtub, kuid Kaido on kindlasti professionaal.

Kas Vene huvid on Eesti raudteel kasvamas?

Ma ei arva, et nad nüüd kasvaksid, sest Vene mõju on pidevalt olnud väga suur.

Mida peab raudteel järgmiseks tegema?

Raudtee ligipääsutasud tuleb tõsta tasemele, mis lubavad infrastruktuuri käigus hoida. Oleksin väga üllatunud, kui tariifid peagi nagu nõiaväel ei tõuseks. Peaminister on sellele juba viidanud. Mu ainus küsimus on, miks seda ei võinud teha kohe, ning meie tüli jäänuks olemata ja Eesti rahvusvaheline maine kahjustamata. Eesti rahvas aga säästnuks 2,35 miljardit krooni. 

Kas kavatsete kunagi siia tagasi tulla?

Ei.

Lähete Moskva rongi peale ja ongi kõik?

Meist jääb muidugi teatav pärand maha. Teatud osa raudtee müügirahast paigutame kapitali, mille esialgne nimi on BRS Fond. Asutamine on praegu algusjärgus.

Sellest fondist toetatakse väärtusi, mis olid meile Eestis tähtsad. Toetame vedurijuhtide turvalise sõidu koolitust ja raudtee ajaloo säilitamist mitmel pool Eestis.

Üks näide on Tapa raudteejaamas seisev auruvedur. Iga kord, kui sealt mööda olen sõitnud, olen vaadanud, et milline detail jälle veduri küljest on pihta pandud. See vedur paigutatakse Tapal turvalisemasse paika ja parandatakse. See ei tohiks maksta üle 10 000 dollari.

Samuti on kavas toetada raudteetöötajaid, kellel on perekondlikke raskusi.

Kas reisirongiliiklusel on Eestis tulevikku?

Olen ise reisirongide entusiast ja sõidan nendega kogu aeg. Näiteks lahkun siit Moskva rongiga, s.t samal viisil nagu 2000. aasta oktoobris esimest korda Eestisse tulin. Sel liinil on kindlasti tulevikku. Mulle meeldib ka Tartu liin. Kiirus 110 km tunnis on tavalise rongi kohta hea saavutus.

Reisirongid vajavad tavaliselt riigi toetust. Kuid ka bussiliiklusel ja maanteedel on toetused, nii USAs kui ka mujal maailmas.

Kui avalik sektor reisironge toetab, siis on nende ülalpidamine mõeldav. Iga riik peab ise otsustama, kas tahab seda teha.

Viimase viie aasta jooksul on Eesti valitsuse poliitika palju kõikunud. Raske on oodata midagi enamat kampaanialubadustest, kuidas siin hakkab olema palju rongiteenuseid. Pärast aga avastatakse, et need oleksid liiga kallid ega õigustaks end.