Nädala album

Tallinn 73 meets Kalm
“Autopiloot”
(Umblu Records)

Et “Autopiloot”, Umblu recordsi teine väljalase, ei ole sugugi kerge plaat, tapeet, õnnistatud keskkond igaühele, näitab kas või minu “juhtum autos kahe eestlasega”. Istun auto tagaistmel, ees kaks 20-midagi naisterahvast, mängib naked music’u stiilis deep-house. Ärge küsige, kuidas ma sinna autosse sattusin ja kes on need naised. Juht on suitsufirma logoga jopis, mattunud paksu meigikorra alla, vabalt võiks tema nimi olla Birgit. Teine, ronkmustaks töödeldud juuksepahmaka ja hõbelillade huultega, tema võiks olla näiteks, khm… Kristi?
Anyway, olen seal juba omajagu aega veetnud, kui ulatan neile “Autopiloodi”.
Esimene lugu jõuab kõlada veidi üle minuti, kui lillakad küüned krõnksavad piki CD-mängija klahve. Järgmiste eluiga on üha lühem. Näiteks kolmas, Tallinn 73 “Shady business” – mu plaadi lemmikhetk, pahupidi keeratud monotoonne funk-jazz – tema teekond jääb kõigest paari takti pikkuseks. Lõpuks murrab chick oma küüne “eject” nupuga ja siis on kõik. Minuga ei suhelda enam. Kas “autopiloot” muutis mu nähtamatuks? Lehvitan käega. “Hallo, kas te näete mind?” Ei mingit vastust.
Kuid “Autopiloodi” eesmärk ja visioon nüüd vaevalt on solkida turgu ja inimsuhteid, et ema ei tunneks enam oma poega ja poeg oma naist. Tallinn 73 ja Kalm on teinud oma lugusid innu ja armastusega – kui kellelegi ei meeldi, paras ka.
Millest siis niimoodi ilma jäädakse? Well, Tallinn 73 osa, mis mulle isiklikult rohkem korda läheb, kuna Julius mu hea sõber on (mis pole muidugi ainus põhjus), tema teeb peamiselt jazzi. Aga see on jazz, mis ei ilmu tavaliselt jazzifestivalide repertuaari. On hoopis marginaalsem nähtus ja levib enamasti Lääne-Londonis. Oma sünkoopsete rütmide tõttu võime öelda tema kohta ka broken beat, kuid see pole ikkagi päris see. Päris broken beat, ja eriti hea selline, on “Autopiloodil” esineva episoodilise tegelase, Talismani remiks loost “Cardinal Colours”. Teda ootab kindlasti suur tulevik.
Kalmi nu-jazz nikerdused ja õhulised viiulid võivad noorele muusikasõbrale meenutada ehk St. Germaini ja The Avalanchest, kuid kuuldavasti on teda mõjutanud hoopis varajasem cool-jazz ja trip-hop. Mitmekordsel kuulamisel võivad silmade ees virvenduda Hollywoodi 50ndate muusikalid, aga õnneks on plaat vaheldusrikas ja Tallinn 73 toob meid tagasi maailma, kus on lisaks värvidele ja äraolemisele ka lõhnu. Ok, Tallinn 73-le 10 ja Kalmile 7 punkti. Thank you, Estonia.

* vt ka intervjuusid Nädala Albumi autoritega B 26.