|
|
Midagi teisel tasemel
Autor: Krister Kivi
(24.11.2004)
Homme avatakse Tallinnas gay-klubi Angel. Krister Kivi küsitles sel puhul klubi üht omanikku Peeter Rebast. Klubinimena ei tundu Angel just väga suupärane. Mismoodi kunded teie meelest seda praktikas kasutama hakkavad? Kuidas kunded Angelit kutsuma hakkavad, eks seda näitab aeg. Nimi "Angel" pole ju nii pikk ning kohmakas, et teda üldse mugandama peaks. Kes hakkavad klubis esinema? Kindlasti hakkab igal nädalavahetusel, täpselt keskööl, nägema Club Angelis eksklusiivset ja lõbusat programmi. Esinema hakkavad Club Angeli Diiva ja tema tantsupoisid, lisaks külalisesinejad meilt ja mujalt. Klubi avab uksed kell kümme ning programmi esitatakse südaööl. Nimeta viis lugu, mis saavad kindlasti olema Angeli playlistis ABBA "Dancing Queen", Madonna "Virgin", Weather Girlsi "It's Raining Men", Prince "Little Red Corvette" ja George Michael "Faith". Kroonika kirjutas millalgi ka seda, et elad koos poiss-sõbraga. Mis tundeid see tekitas - viha, ükskõiksust või hoopis teatavat vabanemist? Ükskõiksust. Kroonika kirjutab seda, mida tahab. Mina küll ei plaani oma eraelu ja kodu ajakirjades afišeerima hakata. Las seda teevad need, kellel vaja seltskonnaveergudel kuulsust koguda. Kui palju on Angel maksma läinud? Palju. Investeering on 10 miljoni suurusjärku. Kuidas saab ühte ööklubisse paigutada 10 miljonit. Te ju ei ostnud endale seda maja? Ainuüksi korralikud ventilatsiooniseadmed maksavad üle miljoni, köögi sisseseade veel üle poole miljoni, lisaks sisekujunduse detailid, heli, valgus ja muu selline. Nii see summa kokku tulebki. Tallinnas on geiklubisid juba viis või kuus ja minu meelest deklareerivad nad kõik kahjumit. On siin üldse turgu? See ei pane imestama. Tallinna geiklubisid nimetaksin ma keldribaarideks, nad on sellised väikesed tagasihoidlikud kohad. Pluss eks mitmetes Tallinna klubides viiakse siiamaani sularaha vastavalt vajadusele "kotiga" panka, mitte ei maksta ausalt kõiki makse. On ka mõni erand, näiteks Chill Out on päris lahe, aga meie teeme midagi radikaalselt teisel tasemel. Angeli eeskujud on Shadow Lounge Londonis, Queen Pariisis, kunagine New Yorgi Studio 54… Kas te pole mõelnud, et äkki Eesti avalikkuse meelest ongi geiklubide koht pigem kuskil põranda all? See võis olla levinud arusaam kümme aastat tagasi. Ma usun, et ühiskond on muutunud, et suhtumine on muutunud - iga aastaga aina avatumaks sarnaselt muu maailmaga. Olles hiljuti New Yorgis käisin mitmes klubis, sealhulgas mitmes geiklubis, ja need on kõige trendikamad kohad siin linnas. See on Eesti kurb igand, et tehakse väga väikeste investeeringutega või inimeste poolt, kes pole südamega asja juures. Angel tuleb väga glamuurne ja šikk; koht, kuhu igaüks tahab sisse pääseda, aga ei saa. See tähendab? Tähendab seda, et kuna tegemist on klubiga, siis meil on ukse peal doormanager, kes otsustab sisselaskmise üle. Oodatud on kõik rõõmsameelsed toredad inimesed, aga ennasttäis või homofoobsetele, ütleme, agressiivselt käituvatele inimestele, jäävad need uksed alati suletuks. Kas näiteks Edgar Savisaar pääseks sisse? Või Meelis Lao? Meie jaoks ei ole olulised tiitlid vaid inimese enda meeldiv olek ja positiivne suhtumine. Mõlemad neist on ju sharmantsed inimesed. |
| ||||||||