Naer on nakkav
IstockphotoLõpuks on teaduslikult tõestatud: hea tuju tuleb sellest, et teil on rõõmsad sõbrad ja lähedased.
Sellele järeldusele jõudis Harvardi ja California San Diego ülikoolides tegutsenud teadlaste rühm, kes nüüd võib British Medical Journalis kinnitada, et rõõm levib mõnevõrra sarnaselt nakkusega. Dr Nicholas Christakise ja James Fowleri töö hõlmas ligi 5000 inimest ja nende rohkem kui 50 000 suhtluspartnerit ning lubab öelda, et üksikisiku hea tuju on suurel määral kollektiivne saadus, mis sõltub oluliselt sõprade (ja sõprade sõprade ja isegi nende sõprade) heatujulisusest. Ühe inimese rõõmul on omadus kiirguda ja muuta rõõmsaks kuni kolm ringi suhtluspartnereid. Niisiis, kui te olete rõõmus, siis on teie lähimal sõbral 25 protsenti suurem tõenäosus samuti rõõmus olla. Tema sõbral omakorda 10 protsenti suurem tõenäosus. Ja tolle sõbra sõbral 5,6 protsenti.
USA Vananemisuuringute käitumis- ja sotsiaalteaduste osakonna juhataja dr Richard Suzmani sõnul on tegemist väga olulise infoga: “Me alles hakkame mõistma selle tegelikke rakendusvõimalusi.”
Uurimuse autorid analüüsisid ühe 1948. aastal alustatud ja ligi 5000 inimest hõlmava südameseireprogrammi andmeid. Kuna programm pidi jälgima osalejate ja nende järglaste tervist läbi mitme põlvkonna, kogusid selle algatajad üsna üksikasjalikke andmeid iga inimese lähemate sugulaste ja sõprade kohta, et osalejate eluga paremini kursis olla. Sellest andmebaasist sai ideaalne sotsiaalne labor Christakisele ja Fowlerile, kes 20 aasta vältel küsitlesid kolm korda kõiki osalisi ja nende sõpru ja lähedasi, et välja selgitada nende emotsionaalne toonus.
Selles, et meeleolu on nakkav, pole iseenesest midagi üllatavat. Loogiline ju on, et heatujuline inimene mõjutab oma lähedasi ja vastupidi. (Huvitaval kombel ei selgunud samasugust seost halva tuju puhul, kuigi ammu on räägitud, et masendus on nakkushaigus. “Nakkusefekt” osutus siin kõige väiksemaks lähedaste puhul: kui sõprade emotsioonidest lastakse end veel liigutada, siis perekonnaliikmete puhul võetakse asja tõenäoliselt kui paratamatust.) Küll aga oli üllatav, et selline ülekanne võib toimuda läbi kuni kolme inimese, kusjuures mõjutaja ning viimasena mõjutatav ei pruugi teineteist isegi tunda. Niisiis võib isegi sõbra venna tüdruk teile hea tuju kinkida, kuigi te tema nimegi ei tea.
Uurimuse autorid järeldavad, et sotsiaalsed võrgustikud võivad mõjutada meie tundeelamusi isegi rohkem kui isiklikud valikud. Samuti ei ole siin tegu sellega, et sarnased inimesed nagunii tõmbuvad. Autorid võrdlesid tulemusi kontrollrühma omadega, kelle puhul muud sarnasused välistati, hea tuju seos aga leidis ikkagi kinnitust.
Efekti toimet aga vähendavad kaugus ja aeg. Teadlaste kinnitusel kasvab rõõmunakkuse tõenäosus seda enam, mida lähemal inimesed üksteisele geograafiliselt asuvad. Naabri tõenäosus heatujulisest inimesest mõjutatud saada on 34 protsenti, teises linnajaos elaval sõbral aga väiksem. Samuti on suurem rõõmsaks saamise tõenäosus kõige aktiivsematel suhtlejatel – nendel, kelle võrgustikud on kõige suuremad. “Viiruslik” rõõm kestab keskeltläbi aasta.
Kõnealune uuring on autoritel juba kolmas, mis jõuab järeldusele, et võrgustik või suhtlusring on võimas üliorganism, mis oluliselt mõjutab oma üksikliikme heaolu. Christakise ja Fowleri varasemad anal&uu
ml;üsid on selgitanud, et samamoodi nakkavad ka ülekaalulisus ja suitsetamisest loobumine.
Teadlased loodavad, et käitumisviiside omandamise ja edasiandmise parem tundmaõppimine võimaldab profülaktikutel paremini suhelda sihtrühmadega. Nii näiteks võivad teismelistele mõeldud suitsetamisvastased kampaaniad anda paremaid tulemusi, kui keskenduvad klassi/kooli kõige aktiivsematele suhtlejatele, selle asemel et püüda jõuda iga suitsetajani eraldi.
Suren nälga 
