Raud-Ants toob Viljandisse jõulise regilaulu
Sel nädalal toimuval Viljandi pärimusmuusika festivalil astub üles ansambel Raud-Ants, kelle muusika ühendab traditsioonilist regilaulu ja heavy metalit. Raske rahvusrocki tagamaid avab bändi kitarrist, Viljandi Kultuuriakadeemia arendusprorektor Madis Arukask.
Raud-Ants tegutseb juba neljandat aastat. Miks teid varem Viljandi festivalil kuulda pole olnud?
Meie lähenemine rahvamuusikale pole niiöelda traditsiooniline. Ehkki otse traditsioonist väljakasvanud rahvamuusikuid on tänases Eestis nagunii vaid näpuotsatäis, eelistatakse või mõistetakse eesti rahvamuusika all sellist 20. sajandi alguse külapeo tantsumuusikat või siis arhiivisalvestiste hillitsetud ettekamlemist. Raud-Antsus on rohkem sellised täristajadmehed, kel kannel kuidagi peos paigal püsida ei taha. Aga eks ka Viljandi festival laiendab oma piire.
Kas heavy metal annab vanale regilaulule praegusel ajal uut elujõudu või on see teie jaoks lihtsalt eksperiment?
Ei ole ta niiväga eksperiment kunagi olnud. Regilaul on ise juba väga elujõuline asi, kui ta õigetpidi ette võtta. Metal-muusika lisab sinna seda, mis vanemast rahvalaulust viimastel sajanditel kaotsi on läinud – käredamat ja eepilisemat joont. Juhtus ju nii, et (väikeste eranditega) taandus regilaul meie ajaks vaid memmede repertuaari. Arvata aga, et eesti rahvalaul ongi kogu aeg olnud vaid selline lüüriline kahin, oleks ühe 20. sajandil kultiveeritud stererotüübi pimesi uskudavõtmine. Olen kaitsnud sel teemal doktoritööd ja jõudnud mõnevõrra teistsugustele järeldustele.
See regilaulu ja metali ühendus kõlab kuidagi väga loomulikult. Kas neis on su meelest midagi sügavamalt ühist?
Nad on mõlemad eemalt vaadates üsna staatilised žanrid. Pealispindset rapsimist on sisust vähem. Tahavad aega, mida kaasaegsel inimesel jälle priilt omada ei ole ilus. Mõlemaga tegelemine, juurdetulek, nõuab alguses süvenemist, siis ka jääb ja teda pole vaja uuesti otsima hakata. Raud-Antsu missiooniks ongi vana väljakaevamine ja tänasemaga sidumine. Meie pärimus on võimsam asi kui meid on koolipingis või meedias uskuma õpetatud, see on meie suurim kapital. Kas äket ei austa, sel jääb ka mersusõit lühikeseks.
Netifoorumites kiidetakse teie laive ja nutetakse plaadi järele. Kas on plaanis plaati teha?
Jah, ikka. Häda on selles, et Raud-Ants ei ole meile põhitöö. Hoiame seda joont, et me ei muutuks päris professionaalseteks artistideks koos kallalekippuvate stampidega, vaid säilitaksime enda jaoks asja mõnu. Ja kui teistele ka meeldib, siis see on vaid lisapunkt. Viljandi Pärimusmuusika Festivaliks loodame siiski seitsmeloolise demoplaadi “Karjasepõli” välja saada, mida seal ka levib.
Kui rangelt rahvapärimusest kinni peate? Kas lood on kõik ehtsad regilaulud?
Raud-Antsu iga lugu on oma algupäras päris rahvalaul – kas arhiivilindilt või mõnest trükiallikast. Me ei loo uusi sõnu ja põhimeloodiat. Aga rockibändi spetsiifikast tulenevalt avardame kõlalist ampluaad, kasutades sealjuures ka rahvapille, ennekõike väikekannelt ja hiiukannelt. Niisiis katsume minevikulist ja tänast üldrahvalikku kõla kokku siduda. Käime mööda piiri.
Kas sõge jutt Raudsest Hansust teie koduküljel (www.raud-ants.com) on samuti rahvasuust pärit?
Eks ikka. See on rahvusvaheliselt ja ka eesti rahvaluules tuntud muinasjutt isevärki teiseilmategelasest, kes endaga hätta jäänud inimest läbi katsumuste seadmise jälle jalule aitab. Natuke nurgeliselt, aga hoolega ja lõpuni. Ju meil on siis sama ülesanne.
Raud-Antsu saab Viljandis kuulda laupäeval, 30. juulil kell 20 Aura telgis.
