Lang tahab kinnistusraamatu ja äriregistri poliitikute kontrolli alla viia

REGISTRID MINU HÕLMA ALLA! Rein Langil valmis eelnõu, millega registrid läheksid kohtu alt justiistministeeriumi keskasutuse alla. Üks riigikohtunik hoiatab, et seda muudatust saaks kasutada isegi võitluses teiste parteide vastu. Vallo Kruuser

Isegi valitsuse liikmed ei mõista, miks kavatseb justiitsminister töötava süsteemi ringi teha.

Rein Langi kontoris on valminud järjekordne vahva eelnõu. Kui viimastel nädalatel kirjutas Ekspress lood “Rein Lang ähvardab ajakirjanikud vangi panna” ja “Reformierakond valmistub kohtuid politiseerima”, siis nüüd plaanib minister pea peale pöörata 15 aasta jooksul üles ehitatud registrid.

Lang tahab kinnistusraamatu, äriregistri ja maksekäsu kiirmenetluse kohtusüsteemist lahku lüüa. Seda väitega, et registrid pole õigusemõistmise osa ning need peaks alluma kohtu asemel justiitsministeeriumisse loodavale keskusele. Avaldusi võtaksid registrid vastu elektrooniliselt.

Riigikohtu kohtunik Villu Kõve teeb aga Langi eelnõu maatasa. Ta näeb selles muu hulgas katset õõnestada registrite sõltumatust. “Ministeeriumil saab olema ametnike mõjutamiseks (tasu, edutamine, koondamine?) ilmselt piisavalt hoobasid, mida muuhulgas võib kõige mustema stsenaariumi järgi kasutada ka poliitilistel eesmärkidel, näiteks konkureeriva erakonna põhimõttelist tähendust omavate otsuste registreerimise takistamise või mõjutamise ja seega ka näiteks valimiste eel tema “väljalülitamise” kujul või erakonna suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks.”

Kõve hoiatab, et eelnõu rakendamisel võib kasvada põhjendamatute nõuete sissenõudmine, näiteks ebaõiglaste tarbimislaenude ohvritelt. Ja miks peaks riik looma uue keskuse, kui näiteks maksekäsu kiirmenetlus on juba koondatud Haapsalusse?

Sama asi häirib siseminister Marko ­Pomerantsi (IRL), kes ei toeta ühise keskuse loomist Harjumaale ja erinevalt rahandusminister Jürgen Ligist, kes kooskõlastas eelnõu märkusteta, tunneb muret riigi raha kasutamise pärast: “Arvestades üldist majanduslikku olukorda riigis, nõuab uue valitsusasutuse moodustamine tugevaid sisulisi argumente, mida aga seletuskirjas välja toodud pole.”

Pomerants palub Langil kaaluda, kas uut seadust on üldse vaja.

Tema parteikaaslane, majandusminister Juhan Parts kavatseb Langi eelnõu põhja lasta ja iseloomustab sätteid sõnadega absurdne, ebaõnnestunud, kahtlane jne. Ta nimetab demagoogiliseks juttu, et registripidamine ei ole õigusemõistmine – mille poolest on rohkem kohtumenetlused näiteks eestkostemenetlus, lapsendamine, pärandi hoiumeetmete rakendamine ja pankrotimenetlus? Ometi tegelevad kohtud ka nende asjadega.

Majandusminister rõhutab registripidamise sõltumatuse kahanemise ohtu: “Eelnõu järgi ei oma see enam vähematki tähendust, kes need inimesed on, kes [registrite] asju lahendavad. Palju tähtsamaks saab, mida ütleb keskuse juhtkond ja justiitsministeerium.” 

Parts lisab, et justiitsministeerium rõhub viimastel aastatel tööde taseme asemel kiirusele ja selline suhtumine võib tulevikus kohtuasjade kujul valusalt kätte maksta.  

“Absurdne on põhjendada eelnõu vajalikkust seletuskirjas tooduga, et suurenevad võimalused registripidaja peale kaevata,” teatab Parts ning kinnitab, et praegusel süsteemil ei ole olulisi puudusi. Ka riigikohtunik Kõve ütleb: “Raske on maailmas ringi vaadates leida mõnda paremini toimivat justiitsregistrisüsteemi.”