Seewaldi klubi uus elu

SEEWALDI KLUBI SAAL: Laupäeviti hakkavad siin toimuma Salong-Teatri etendused. 200 inimest mahutavas saalis tõstab toole ringi perenaine Valli Johanson. Tiit Blaat

Ene Läkk nautis Seewaldi territooriumil psühhoterapeutilist miljööd.

Nädalapäevad tagasi avas Salong-Teater Seewaldi Klubis oma uue mängukoha.

90 aastane Seewaldi Klubi (Paldiski mnt 52) tegutses aktiivselt Psühhiaatriakliiniku klubina. Nüüd on hoone ruumid värskelt remonditud ja klubist on saanud tööpäeviti konverentside ja koosolekute koht, nädalalõppudes aga peo pidamise ja teatri tegemise paik.  

Raviasutus “Seewald” ehitati sadakond aastat tagasi tänu heategevusele. 19. sajandi lõpus loodi Vaimuhaigete Hooldamise Selts, mis valis vaimuhaigla asukohaks paruness Maria Girard de Soucantoni poolt annetatud suvemõisa “Seewald” maa-ala.

Juba 1903. valmisid Axel von Howeni projekti järgi esimesed neli paekivist majandus- ja ravihoonet, mis aga ei vastanud siiski tolle aja nõuetele. Arhitektidel Jacques Rosenbaumil ja Ernst Boustedtil lasti koostada uued moodsad projektid. Aastaiks 1910. valmisidki kaks ravikorpust meestele ja kaks naistele.

Esimesed kuus ravihoonet olid ehitatud silmas pidades vaimuhaigla iseärasusi. Väikeste ruutudega akendel polnud nähtavaid trelle - metallist trellid olid peidetud puust aknaraamide sisse. Haiglal oli oma veevärk (vett saadi oma puurkaevust, kusjuures ühele haigele oli ette nähtud 300 l päevas), elektrijõujaam, isegi oma raudtee, osakondades oli ventilatsioonisüsteem.

Hoonetest kõige väärtuslikumad on muidugi Rosenbaumi ja Boustedti neli erivariandilist juugendmaja, mille sakilis-sopilised ja L-kujulised hooned andsid hea võimaluse haigete sobivaks paigutamiseks vastavalt haige seisundile. Romantilised majad ja park iseenesest aitasid kujundada psühhoterapeutilist miljööd. 

Arstidel olid omaette majad, muu haigla personal elas haiglahoonete mansardkorrustel.

1912. annetas parun Etienne Girard de Soucanton haiglale suure summa, millega esialgu taheti ehitada jumalakoda, hiljem aga seltskondlik maja (jumalateenistuseks ja mitmesugusteks ettevõtmisteks nagu see moodsas psühhiaatrias oli ette nähtud). Seltskondliku maja autoriks sai Bertel Liljequist, kes oli siin Soomest Estonia teatri ehituse autorijärelevalvet tegemas. Samal aastal valmiski raskepärane kuubiline klubihoone, mille teeb veidi lustakamaks fassaadi ümarkaarne portaal ja punane kelpkatus.  

19. sajandi lõpus imbusid Peterburist Tallinna baptismi ideed. Tänu võimude tagakiusamisele ja elanike vaenulikkusele uue usulahu suhtes, pidi kogudus sageli asukohta vahetama. Seewaldi klubi valmimise järel hakkasid jumalateenistused toimuma siin, kust võisid osa võtta ka haigla töötajad ning haiged.

Esimese maailmasõja eel sattus haigla majandusraskustesse. Halvenes toitlustamine ja võimalus ravimeid hankida. Sellest hoolimata arendati töö- ja tegevusravi. Ka II Maailmasõja ajal oli haigla olukord raske Puudus oli kõigest. Vaatamata sellele võeti vastu üle 600 patsiendi.

Pärast II Maailmasõja järgsel ajal ehitati haigla territooriumile veel kaks ravihoonet, dispanser ja rida ravi- ja tootmistöökodasid. Kui haigla avamisel ulatus maa-ala mereni (64 ha), siis nõukogude võim võttis sellest kolm neljandikku ära.

Seewaldi klubi on teinud ja teeb patsientide elu lustlikumaks. Varem näidati siin igal kolmapäeval filmi, kuu viimasel neljapäeval aga toimus jumalateenistus. Korra kuus toimus tantsupidu koos kohvilauaga. Maja perenaine Valli oli see, kes kultuuriprogrammi kokku pani. Pidudel on käinud esinemas Voldemar Kuslap, Reet Linna, Iva Linna ja palju teisi kohalikke tähti. Aga just Ivo Linna on favoriit. Kui pidu oli tulemas, hakkasid haiged juba varakult küsima, millal tuleb pidu ja kas Ivo ikka lauab. Viimased viis-kuus aastat elab haigla veidi kitsamalt. Klubi köök on likvideeritud ja võimalused pidutsemiseks väiksemad. Nüüd toimuvad peod ainult kaks korda aastas. Üks kord sügisel – haigla sünnipäeval ja teine toimub kevadel. Ehk paneb nüüd teater jälle elu endist viisi käima. Kui lisaks laupäevastele etendustele hakkavad toimuma ka veel päevased lasteetendused, tasub tulla siia pikemaks ajaks. Peale kaunismüstilise arhitektuuri on siin veel kaunist põlispark, mille omal ajal rajas Seewaldi suvemõisa esimene omanik Samuel Reinhold Winkler.