3 

Mälupulga kaotaja sai karistada (koos väärteotoimiku originaalidega)

ASITÕEND: Just see mälupulk leiti suvel 2005 Estonia teatri juurest. VALLO KRUUSER

Samal teemal Eesti Ekspressis:

• Jõgeval kadus CD-plaat riigisaladusega

Kaitseministeeriumilt tähtsa tellimuse saanud tarkvarafirma maksis 300 000 kaitseväekohuslase isikuandmete kaotamise eest 15 000 krooni trahvi.

Viis senti on väärt ühe meesterahva isikuandmed, kes kõlbab vanuse poolest teenima Eesti kaitseväes.

See jahmatav tõsiasi selgub, kui lugeda ­andmekaitse inspekt­siooni (AKI) trahviotsust niinimetatud kadunud mälupulga juhtumis. Lohakas ümberkäimine rohkem kui
300 000 mehe isikuandmetega lõppes veebitarkvarafirmale Mindworks Industries 15 000 kroonise karistusega.

Tegemist on suurima isikuandmete lekkimisega Eestis pärast 1990. aastaid, kui arvutimees Imre Perli koostas ebaseaduslikke andmebaase.

Sisekorraeeskirjad? Ei ole!
Eesti Ekspressi käsutuses olev AKI uurimistoimiku koopia paljastab, kui hooletult käidi ümber infoga kaitseväekohuslastest. Seejuures oli Mindworks Industriesil ühe vähese IT-firmana kaitsepolitsei välja antud luba riigisaladusega töötamiseks.

Mälupulga juhtum algas 13. juunil 2005, kui keegi pensionär leidis Tallinnas Estonia teatri lähedalt hõbedase mälupulga. Nätsupakisuurusel pulgal olid Exceli tabelis 302 067 mehe isikukoodid, ees-, perekonna- ja isanimed ning kodused aadressid. Kõik nad olid sündinud ajavahemikus 1950–1987.

Üllatunud pensionär viis mälupulga kaitsepolitseisse. Peagi selgus, et leitud andmebaasi koostas Põhja riigikaitse osakonna tellimusel erafirma Mindworks Industries. Kuna andmete kujul polnud tegemist riigisaladusega, läks juhtumi uurimine üle andmekaitsjatele.

Mullu aprillis kuulas AKI vaneminspektor Veigo Rivis üle firma Mind­works Industries osaniku ja tegevjuhi Kaspar-­Patrik Loidi. Ülekuulamise üleskirjutus väärib osundamist.

Ülekuulaja: “Kas sisekorraeeskirjades on midagi isikuandmete töötlemise korra kohta kirjas? On teil üldse olemas sisekorraeeskirjad?”
Ülekuulatav: “Eee, sõltub kas mingit paberit või sellist...”
Ülekuulaja: “Just vormistatud kujul sisekorraeeskirju.”
Ülekuulatav: “Minu teada mitte.”
Ülekuulaja: “Järelikult reaalselt ei ole?”
Ülekuulatav: “Ei ole.”

Avameelne tunnistus lööb uurija tummaks. Ta ­ütleb: “Ega siin palju muud polegi küsida, kui teil miskit ei ole.”

Ka ülekuulatav ei oska midagi tarka lisada. “Nende andmetega mingit muud kurja kui enne valimisi kellelegi spämmi saata teha ei ole.”

Sama üllatav on firmajuhi vastus küsimusele, miks andmeid ei krüptitud.
“Ma tõesti ei tea, miks nad olid lahtised,” vastab Loit. “Me oleme teadlikult vastu võtnud otsuse, et me ei ehita raudkappe ega kaardiga uksi, vaid tegeleme puhtal kujul ilma andmeteta asjadega.”

Miks siis üks tema töötaja 300 000 kaitseväekohuslase info oma mälupulgale kopeeris? Miks ta sellega mööda linna ringi käis?

“Nad ei olnud sellises formaadis, nagu öeldi,” tunnistas Loit. “Pidime vaatama, mis viga on, ning kliendi juures seda teha ei saanud, seal toimusid remonditööd. Pidime protseduurist kõrvale kalduma. Me ei taha võtta endale jätkuvalt vastutust ega taha oma majas mingeid andmeid näha ega hoida.”

Kaitseministeerium pole ainus mõjukas klient, mis aastate jooksul Mindworks Industriesilt tööd on tellinud. Nende hulgas on ka maksu- ja tolliamet, justiitsministeerium, SEB Ühispank, telekommunikatsioonifirmad Elion, EMT ja Tele 2. Kui Tallinnas peeti Eurovisiooni, lõi firma lauluvõistluse veebikujundust.

Puhtsüdamlik ülestunnistus
Ekspressile uurimistoimikut tutvustades kattis AKI kinni riigikaitseosakon na ja tarkvarafir ma vahelise lepingu. See dokument on salastatud ametkondlikult kuni 2010. aastani.
Viite lepingu sisule leiab aga avalikust riigivara registrist. Selle järgi koostas Mindworks Industries kaitseministeeriumile 2006. aastal rohkem kui kahe miljoni krooni eest andmebaasitarkvara. Selle hulgas oli kaitseväekohuslaste register hinnaga 785 000 krooni.
Võrdluseks: 2005. aastal tegi Mindworks Industries käivet ligi kuus miljonit krooni ja teenis kasumit miljon krooni. Kümnekonna töötajaga pisifirmale oli riigikaitsetellimus kulda väärt. “Nende koostatud andmebaasidega ollakse rahul,” teatab kaitseministeeriumi suhtejuht Madis Mikko.

Mullu kehtinud seadus lubas karistada isikuandmete laokile jätjat kuni 50 000 krooniga. AKI piirdus 15 000 kroonise trahviga. “Need andmed ei olnud delikaatsed,” põhjendab leebust menetlustalituse juhataja Taago Pähkel. Karistust kergendas süüdlaste puhtsüdamlik ülestunnistus.

Mõned otsad jäävad siiski lahtiseks. Uurimistoimikust leiab eriarvamuse, et mälupulga kaotsiminek Estonia teatri lähistel pole tõestatud. Kus see siis kadus? Ja miks ei teatanud firma juhtunust ise kaitseministeeriumile?

Trahvi maksnud Mindworks Industriesi osanik ja tegevjuht Kaspar-Patrik Loit loobus Ekspressiga kohtumast: “Kasutage toimiku andmeid. Ei ole alust midagi kommenteerida.”