Haigus - see on probleem rakkude töös

Füsioteraapiaseade Biofor („Elukandja”) võib saada lahenduseks paljude meditsiiniliste probleemide ravis.

Teraapilises meditsiinis võimaldab seade Biofor, kasutades patsiendi elektromagnetilist välja juhina, aktiviseerida ATFi tööd ning kõrvaldada inimese organismi töödeldavast piirkonnast vabasid radikaale.

Normaalseks toimimiseks peab organismi iga rakk tootma energiat ja seda ka kasutama.

Peamiseks energeetiliseks substraadiks on raku jaoks adenosiin-rifosfaathape (ATF). Ilma ATFita ei toimi ükski rakk. Samas täidab ATF ka reguleerivat funktsiooni. ATF teenib lähtetoorme rolli ka nukleiinhapete sünteesi jaoks, millest ehitatakse üles raku pärilik kromosoomne aparaat. Seega siis – kui ATFi pole, siis tähendab see, et pole energiat, regulatsiooni ega pärilikkust. Rakk sünteesib ATFi erilistes moodustistes, mitokondrites. Mitokondrid täidavad seda funktsiooni ainult sel juhul, kui nende membraanidel on vesiniku ioone – prootoneid. Kui aga prootoneid ei ole, pole ka ATFi!

Tasakaalustatud elektronid

Millel siis põhineb seadme töö? Niiske ioniseerimise korral lagunevad vee (H2O) molekulid positiivseteks H+ (prooton, st vesiniku aatom ilma orbitaalse elektronita) ning negatiivseteks O2-ioonideks. Kogudes ainult vesiniku ioone (prootoneid), kannab Biofor need üle keha vajalikku piirkonda. Teaduslikult on tõestatud, et antioksüdantse energia kõige kontsentreeritumaks allikaks on vesinik.

Seetõttu ühinevad prootonid keha mingi piirkonna töötlemise käigus organismi tungides vabade radikaalidega ning kustutavad need. Viivad tasakaalu. (Hästi on teada see, et orgaanilistes molekulides, kaasaarvatud neis, millest meie organism koosneb, paiknevad elektronid välimisel elektronkihil paarikaupa: üks paar iga orbitali kohta. Vabad radikaalid erinevad tavalistest molekulidest selle poolest, et nendel on välimisel elektronkihil paaritu (üksik) elektron. See muudab radikaalid keemiliselt aktiivseks, kuna radikaal püüab saada puuduvat elektroni tagasi, võttes selle ära teistelt teda ümbritsevatelt molekulidelt ning kahjustades neid sellega).

Bioloogilises elus ja surmas toovad hapnik, ja ka päike, inimese organismi elektronide voo.

Selleks, et vältida tervet buketti haigusi ja vananemist, peavad elektronid olema tasakaalustatud vastavate prootonikogustega.

Üldiselt on seda võimalik saavutada ka muul viisil, kuid sel juhul avaldub toime ainult teatud haigestumise lõigule.

Võimalikke kasutusalasid

On olemas kolm peamist meetodit pahaloomuliste moodustiste ravimiseks: kirurgiline ravi, keemia- ja kiiritusravi. Kõige levinumaks kiiritusravi liigiks on tänapäeval kudede kiiritamine gammakvantidega (footonitega). Kuid sellel on terve rida olulisi piiranguid.

Esiteks, meetodi ülima tundlikkuse tõttu kasvaja kudedes sisalduva hapniku suhtes (hulk kasvajaid on osutunud vastupidavaks gamma-kiirguse suhtes), teiseks saavad kiiritamisel koos kasvaja endaga märkimisväärse kiirgusdoosi ka naabruses paiknevad terved koed ning teatud juhtudel raskendab see selle meetodi kasutamist, kuna tekib kiirguskoormuse ülempiir (eriti laste onkoloogia puhul). Ideaalse vähiravi puhul oleks vaja mõjutada kasvaja rakkusid, jättes tervete kudede rakud puutumata. Juhul, kui Biofori prootonitele lisada süsiniku ioone, on sellise efekti saavutamine võimalik.

Süsiniku ioonide ja prootonite ainest läbitungimise sügavus sõltub nende energiast. Sealjuures energia maksimum, mida edastatakse kiire ümbritsevate kudede osakestele, koguneb just nimelt sirge lõppu – enne iooni täielikku peatumist. Kasvajast eespool paiknevate kudede läbimisel on mõju organismi rakkudele minimaalne, pärast kasvajat aga puudub praktiliselt üldse.< br />
Farmakoloogias võib Biofori seadme põhimõtet kasutada mikroelementide töötlemiseks (kaltsium, kaalium, magneesium jmt) eesmärgiga muuta nende aktiivsust ja muutes aatomite polaarsust. Töö ajal võib aparaadi pea pöörelda vasakule või paremale, mis võimaldab polaarsust vahetada. Seoses sellega, et kõik biomolekulid on vahetatava polaarsusega (ehk hiraltsed), on sellel otsustav toime ainete sünteesil.