1 

Voliniku külaskäik

Paavo Kangur.

[Te ei pea kõike liitumishetkeks valmis saama, oli Euroopa Liidu põllumajandusvoliniku Franz Fischleri peamine sõnum läinud nädalal Eestis. “Mõningaid küsimusi võib lahendada ka pärast liitumist.”

See on risti vastupidine jutt Eestis kostva hädakisaga, et meie kilud, hundid, maapoed, väiketööstused ega koolisööklad ei taha kuidagi mahtuda euronormide alla. Iga Eesti ametnik ja poliitik on väljastanud higist leemendavat sõnumit, et veel enne liitumist tuleb põder kohitseda eurohirveks või muidu jääme koledasti hätta ning jumala viha langeb meie peale. Seejärel Eesti poliitik veel imestab, et suure eesmärgi ja väljakutse, Euroopa Liidu populaarsus on madal. No vaadake oma sõnumit ja kehakeelt!

Kui India hakkab astuma EL-i, siis suure tõenäosusega ei ole ühtki normi elevantide kohta. Aga ju nad töö käigus tekivad. Ometi oleks narr arvata, et india elevantidest saaksid euronormeerimise käigus näiteks belgia sead.

Et Eesti üldsust rahustada, pakub Franz Fischler välja ka uusi lihtsaid abinõusid.

Pooltootmisega tegelevatele talunikele, kes esitavad oma talu kohta tulevikuplaanid, makstakse kuni 750 eurot aastas. Ja muidugi pindalatoetused, mis ei ole seotud toodanguga. Fischler avab ka põhjused: “Et tagada lihtsus ja piisav kontroll alates esimesest päevast, on komisjon teinud kolme esimese aasta jaoks ettepaneku lihtsustatud otsetoetuste süsteemi kohta. Uutel liikmesriikidel peaks olema võimalus saada otsetoetusi pindalatoetuste näol, mis ei ole seotud toodanguga ja mida makstakse hektari kohta.”

On selge, et suhteliselt lihtne on ära lugeda talud ja hektarid Tallinnast Budapestini, kuid äärmiselt keeruline kontrollida tegelikku toodangut.

On selge, et ühiskonnale ei saa peale suruda liiga kiireid muutusi. 20. sajand oli Eestile väga kiire. Nüüd võiks korra maha istuda ja kella viie tee ära juua.

Iisraelis arvatakse, et olukord halvenes dramaatiliselt, sest riigi eelmine peaminister Ehud Barak tahtis kiiresti ja valutult ajalukku minna ning otsustas, et ta teeb kõik asjad hästi või halvasti, aga peaasi et kiiresti. Ka Eestil on sellest midagi õppida. Iisraelis on valida rahutu ja veel rahutuma kooseksisteerimise vahel. Lahendusi ei ole. Veel vähem kiireid lahendusi. Väga raske on ka teha elevandist eurosiga.

Palju lihtsam on teha Eesti elustiilitalust eurotootmistalu. Selleks on vaja vaid turgu ja odavat krediiti ning aega, et oodata turgude avanemist. Kuid ka siin on oht, et poliitikud tahavad odava populaarsuse nimel liiga kiiresti edasi minna. Kindlasti võiks mõnestki täna tapetavast väiketööstusest kuskil Eesti maapiirkonnas saada saja aasta pärast oluline tööandja ja ekspordiliider. Ma ei hävitaks veel siin-seal beebipükstes vähkrevat Eesti ettevõtlust nõudega liiga kiiresti edasi liikuda, sest ka Euroopa Liit ei kiirusta ekspordilitsentside väljastamisega meie ettevõtele.