Flower power ehk lillede ilujõud

VÕÕRASEMA: Rahvuste lepitaja või alandlikkusele manitseja? AIVAR PÄRTEL

Mis on kurja ja mis headuse lilled? Lillede kasutamist sõjalisel ning patsifistlikul eesmärgil analüüsivad Margit Tõnson ja Karin Paulus.

1. Võõrasema
Pronkssõdurist tühjaks saanud platsiga tegid eesti rahvuslikult meelestatud rohenäpud 1:0. Enam sinna nelke püsti panna ei saa, kõikjale on istutatud võõrasemad. Nagu taasiseseisvus tuli meil laulu abil, siis nüüd on hingeabiks ja tolerantsusnuiaks aedkannike. Jaak Aaviksoo: “Usun, et lillede ilujõud on suurem kui vaen, mis mõne inimese hinges on.” Kui nimetus “võõraema” seostub pigem ebameeldivate karakteritega Tuhkatriinu ja Lumivalgekese muinasjuttudes ja võiks seega kujustada eestlaste ja muulaste võimuhierarhiat, siis tegelikult haakub sellega ilusti ka kannikesele omistatav kristlik tähendusväli. Nimelt peetakse neid tagasihoidlikke lillekesi alandlikkuse sümboliks ja seostatakse peamiselt kas Jeesuslast hoidva või risti juures leinava Neitsi Maarjaga. Seega lillede keelde pandud kutse kuuletumiseks ja leinaks?

2. Nelk
Asendamatuks relvaks pronksiööl ning II maailmasõjas hukkunute leinamisel on kujunenud punased nelgid. Sama sümboolne oli 2001. aastal toimunud vahejuhtum Riias, kus 16aastane Daugavpilsi natsionaalbolševikust koolitüdruk Alina Lebedeva lõi Riias Briti troonipärijat, prints Charlesi punaste nelkidega vastu pead. Oma tegu selgitas Daugavpilsi kooli XI klassi õpilane kui protesti Läti astumise vastu NATOsse ning sõjategevuse vastu Afganistanis, nimetades britte “kogu maailma vaenlasteks”.
1974. aastal algas Portugalis nn nelkide revolutsioon, kus tõusis üles osa sõjaväest, nemad ja hiljem ka paljud tavakodanikud märgistasid end nelkidega mütsidel, riietel ja relvades.
1980. aastal, mil poola kommunistlik režiim pingestus, kandsid diktatuuri vastased lilli ja neid anti ka sõjaväelastele. Lisaks pakkusid naised sõdimise asemel ka seksi.

3. Roos
Roos seostub eriti Neitsi Maarjaga, keda kui puhast – patuta – inimest kutsuti ka “okasteta roosiks”. Samuti seostub roos Kristuse kannatuslooga (veri, okaskroon ja muu säärane). Ka Püha Elisabethi aitab ära tunda tema põll, mis on täis roose.
Ristisõjad muudavad armastuse sümboli sõjakuse kujustajaks.
Kuulus on ka Rooside sõda (1450–87), mille nimetus on, tõsi küll, veidi petlik, kuna “Lancasteri punane” ja “Yorki valge” roos polnud sugugi ainsad kasutatavad tunnused, ja kahe trooni pärast rivaalitseva leeri vahel toimunud vaid üks paljudest sel ajal toimunud kokkupõrgetest. Pärast lahingutegevust lõpetas vaenamise sümboolselt Henry Tudori abiellumine Edward IV tütre Yorki Elizabethiga, mil punane ja valge roos asendati uue – valge-punasekirju Tudori roosiga.
Ka sotsiaaldemokraadid ehivad end punaste roosidega. Roos on ka Ameerika Ühendriikide rahvuslill – väikekodanluse triumfi tšeki “American Beautyst”, kus punaseid roosilehti puistab laest eesti soost näitlejanna Mena Suvari.

4. Tulp
Eesti ja vene noored on rahu ja sõpruse märgiks kutsunud üles inimesi viima valgeid tulpe teise rahvuse jaoks tähtsatesse paikadesse (Russalka, Jüriöö park).
Kinolinalt peaks aga tuttav olema Tulp-Fanfan – legendaarne 18. sajandi alguse prantsuse aadlimehest Zorro.

5. Liilia
Mesopotaamias peeti seda lille armastuse ning viljakuse sümboliks. Kristluses tähendas suursugune liilia puhtust, olles ühtlasi Neitsi Maarja ning peaingel Gabrieli atribuudiks. Seostatakse ka Kolmainsusega.
Fleur de lis’ ehk prantsuse liilia ehk Bourbonide liiliana jõuab seegi lill sõjatandrile.
Hiljem levinud surnuaedad e lill, mis sageli esineb hauaplaatidel.
Skautide jaoks sümboliseerib liilia õilsaid mõtteid ja nende motot: puhas mõttes, sõnas ja teos! Kroonlehed omakorda meenutavad skauditõotuse kolme põhipunkti: nendeks on isamaa, heategu ja skaudiseadused.

6. Moon
Mooni peeti juba Vana-Kreekas temast valmistatava narkootilise aine – oopiumi pärast une ja surmalilleks. Ka hiljem narkomaanide lemmik. Afganistani moonipõldudel ja nende pärast voolab veri siiani.
Teise maailmasõja tandril võrsusid esimestena veripunased moonid. Hiljem kuulutati moon ametlikult maailmasõdade ohvrite mälestamise lilleks.

7. Rukkilill
Umbrohust eesti rahvuslill. Rukkilillesina mainiti 1938. aasta põhiseaduses, mil fikseeriti riigilipuvärvid. Nõukogude ajal peeti kombinatsiooni rukkilill pluss suitsupääsuke (NB! punase kurgualusega!) suisa dissidentlikuks. Rikkuse ja truuduse sümbolina tugevdab praegu rahvuskehandit ja rahu ja Rahvaliitu.

8. Krüsanteem
Algul Jaapani keisri, hiljem riigi sümbol. Kuigi krüsanteem tähendab pikka iga, õpetatust ning rahulolu, on Jaapan olnud läbi ajaloo üks sõjakamaid riike.

9. Päevalill
Vana-Kreeka mütoloogia kohaselt tekkis armunud neiust Klytiest, kes lootusetult päikesejumalasse armununa taevasse vahtis. Rumaluse ja järeleandlikkuse lill, mis pöörab end alandlikult päikese poole. Seostub ka keigaritest esteetide ning eriti just Oscar Wilde’iga, kes kenitles ringi, päevalill käes. Maa tuleb täita päevalilledega, oli ühe hiidriigi juhi, harrastusagronoom Hruštšovi idée fixe, tänaseks on venelastele jäänud vaid sihvkad.
Sobitub ka biitnikest alguse saanud Flower Poweriga, s.t lillelaste ehk hipide võitlusega rahu eest. Või nagu kõlavad ansambli Homod Ojas laulu sõnad:
linnud laulavad
hipid kepivad
lilled õitsevad
hipid kepivad
laalaalalalalalala
hipid kepivad
Vt ka teist päikesekummardajat saialille – ravib kõik haavad, mis sõda on tekitanud. Ravimi- ja kosmeetikatööstuse lemmik – rahu ajal peab ju ilus olema.

10 Lootos
Vana-Egiptuse lemmiklill, tundelisuse ja armastuse sümbol. Indias tähendab mudast tõusnud lill puhtust, surematust, “määrdunud” vaimse konditsiooni ületamist. Samuti kannab ta kosmogoonilise emaüsa tähendust. Om.