49 

Meeritsa, Sõõrumaa ja Lõhmuse megakasum koolilaste arvelt

Jaanuari algul tabas Audentese erakooli Tartu osakonna õpilasi, nende vanemaid ja pedagooge halb uudis. Juhtkond teatas ootamatult, et koos eelkooliga 231 õpilasega asutus sulgeb majandusliku ebaefektiivsuse tõttu kevadel uksed.
Järgnenud kuude jooksul sai aktiivsetele vanematele aga selgeks, et kool mitte ainult et oleks tegelikult jätkusuutlik, vaid uste sulgemine teeb Audentese omanikud umbes 30 miljoni krooni võrra rikkamaks. Lastevanemate sõnul viitab kõik kinnisvaraspekulatsioonile laste ja Tartu linna arvel.
“Tartu linnas väga heas elurajoonis asuv 1,4 hektarit on magus suutäis igasugustele ärimeestele ja selle nimel lapsed, nende vanemad ja 20 õpetajat kuu peale saata ei ole mingi eetiline süümepiin sellise kaliibriga suurärimeestele nagu Urmas Sõõrumaa, ­Heldur Meerits ja Rain Lõhmus. Kõik on ju JOKK!” pahandab lapsevanem Valter Teppan.
Audentese erakooli kodulehel on kirjas missioon ja eesmärgid: “Usaldusväärne partner laste ja noorte tasakaalustatud arendamisel.” Sealsamas lubatakse täita oma lubadused, pidada kinni kokkulepetest ja luua stabiilne õpikeskkond. Kooliga seotud tartlastele kõlab see kõik praegu tühja loosungi, et mitte öelda mõnitusena.
“Kui sa sajal lapsel koolipõlve nahka pistad, et sellelt mõned miljonid teenida, siis see ei vääri eriti lugupidamist,” leiab kolme Audentese kasvandiku vanaisa Tiit Veeber.  

Sõõrumaa: parem õudne lõpp
Omanikele on teema väga hell. “Olen küll igasugustes olukordades olnud, kuid sellises ulatuses väljapressimise ja šantaaži ohvriks pole õnnestunud enne langeda,” kommenteerib kooli suuraktsionär Heldur Meerits nidsüüdistusi. Tema sõnul ähvardasid lapsevanemad – kas müüte meie soovitud hinnaga või läheme avalikkuse ette! “See tähendaks, et teeksime vähemalt 20 miljoni kroonise kingituse. Siiski ­eelistan ise otsustada, kellele ja millises ulatuses sponsorlust jagada.”
“Aeg on kahjuks teinud julmalt korrektiive kogu asjadest arusaamisel, ükskõik kas see puudutab palku, hoone ülesehitamiseks tehtavaid kulutusi või protsessi opereerimise kulutusi,” kommenteerib osaluselt teine aktsionär Sõõrumaa, kelle sõnul ei saa silmi sulgeda asjaolu ees, et filiaal iial ots otsaga kokku ei tule.
“Kooli kinni panemine – kes seda tahaks? Aga selle kohta öeldakse: parem õudne lõpp kui lõputa õudus. Nii on kõigile parem.”
Eriti traagiliseks teeb vanemate sõnul olukorra see, et kui Audentese lapsed koolita jäävad, ei neela teised koolid sellist hulka uusi õppureid alla. Audentese juhtkond leiab ometi, et ruumi on teistes koolides piisavalt ja uued kohad enamikule õpilastest juba leitud.
“Kõige halvem lastele on siiski see, et välja kujunenud klassikollektiivid lõhutakse ja sõbrad-koolikaaslased pillutakse mööda linna laiali,” ütleb Teppan. “Õppekvaliteedist ei saa siis üldse rääkida – tegu on laste kusagile ära panemisega.”
Lugu algas 2002. aastal, kui Tartu linnal jäi vabaks Puiestee tänaval asuv koolikompleks. Audentese filiaal, millele senised rendiruumid kitsaks jäid, suutis linna veenda, et 1,4hektarine kinnistu koos mitme maja ja staadioniga müüdaks mitte oksjonil, vaid otsustuskorras neile. Andrus Ansipi juhitav linnavalitsus toetas ettepanekut.
“Linn andis selle koolihoone neile tegijatele heas usus. Seni olid nad hästi hakkama saanud ja seetõttu neile vastu tuldi,” meenutab tollane linnavolikogu aseesimee s Neinar Seli. “Ka linn on nagu petta saanud,” on kogu lugu tema sõnul väga kahetsusväärne. “Kool ei ole koht, kus kinnisvarabisnist teha.”
Müügihind 2,9 miljonit krooni oli sümboolne, eriti kui arvestada, et mõni aeg enne erastamist investeeris linn Puiestee tänava kompleksi remonti 6 miljonit krooni. Audentese juhtide kinnitusel on see number eksitav, sest nemad investeerisid kompleksi kaasajastamisse 14 miljonit krooni. Teppan juhib seepeale tähelepanu, et osturaha laenati pangast. “Tegelikult ei olnud ärimeeste raha üldsegi mängus. Laen tasuti lastevanemate õppemaksudest.”
Tehingu lisakohustus oli pidada sel aadressil kooli viis aastat! See tärmin kukub 26. juunil 2007. Kuid juba mullu 19. detsembril võttis kooli nõukogu vastu likvideerimisotsuse. Audentese juhatuse esimehe Ahto Orava sõnul ei tehtud otsust kergekäeliselt, kuid selleks sundis Tartu filiaali kasvav kahjum ning üha kahanev õpilaste arv. Tema andmetel ületasid kulud tulusid kolmandiku võrra. Et mitte koolipere jõule halva ­uudisega rikkuda, teavitati neid kurvast otsusest uue aasta algul.
 
Koolimaja müük iseendale
Kooli lastevanemate nõukogu, kuhu kuulub ka mitu ettevõtjat, asus Teppani sõnul analüüsima kehva majandusseisu põhjuseid ning otsima lahendusi jätkamiseks. Nende hinnangul on koolil lisaks sõlmitud lepingule moraalne kohustus hoolitseda laste käekäigu ja tuleviku eest. Seetõttu valmistavad lapsevanematest aktivistid ette ka kooli sulgemise vastast kohtuhagi.
Nende üllatuseks selgus, et koolihooned koos kinnistuga olid vahepeal omanikku vahetanud. 2005. aastal müüdi kogu kupatus edasi osaühingule Evernord, mille omanikering kattub Audentese omanikega. Evernord rentis pinnad koolile tagasi hinnaga 90 krooni ruutmeeter (koos kommunaalmaksudega), mis ei tundu mingi sõbrahind. Orav kinnitab siiski, et mingit vahekasu omanikud ei teeninud. Vastupidi – Orava jutu järgi püüdis rahahädas Audentes kinnistut edutult avalikult müüa ja lõpuks olid omanikud sunnitud selle ise ära ostma. Müügilt teeniti umbes 11 miljonit, mis läks nii Tartu kui Tallinna kooli kahjumi katmiseks.
Lisaks maksid omanikud Orava sõnul igal aastal koolile peale keskmiselt 1,5 miljonit. Lapsevanemad peavad kõike seda trikitamiseks ja usuvad, et sellise rahaga võiks Tartu filiaali 10–20 aastat ülal pidada. “Siin näeme ülikasumlikku äri ehk raha ühest taskust teise tõstmise mehhanismi, mille meie lastevanematena oleme kohustatud kinni maksma ja seda laste koolitusraha nime all,” põrutab Teppan.
Kuid see polnud kaugeltki viimane šokeeriv üllatus. “Eelarve analüüs näitab, et kooli saab sama õppemaksu juures hästi majandada!” väidab Teppan, kes maksis seni aastas oma poja koolirahaks ligi 19 000 krooni. Lastevanemate nõukogu meelest tekitati filiaali tegevuskahjum kunstlikult “mõistmatult kõrge rendiga ja ilmselt teadlikult korraldamata jäetud täiendava õpilaste leidmisega kooli”.
Heldur Meerits nimetab seda goebbelslikuks jutuks, kus oskusliku käega segatakse tõde ja valet.  
Kooli jätkamise nimel moodustasid lastevanematest ja koolipersonalist aktivistid MTÜ Tartu Erahariduse Edendamise Selts (TEHES) ning tegid Audentesele ettepaneku, et ostavad kinnistu ära, sest Tartus teist vaba koolimaja või selleks sobivat pinda pole. “Sünergia ja tahtmine ühiselt jätkata on võimsad,” ütleb Teppan.
 
Tartu koolipapad Seli ja Veeber
Kuid hind lõi neil hinge kinni – Audentes küsis 37 miljonit krooni ehk pealtnäha kümme korda enam, kui ise algul maksis. Audentese väitel on see turuhind, seda enam, et firma on nende sõnul aastate jooksul kinnistusse investeerinud 17 miljonit krooni. Lisaks on selle hinnaga ostuhuviline Tallinna tehnikaülikooli Tartu osakonna kujul juba olemas. “Müügi näol ei ole tegemist kinnisvaraäriga ning kasumit sellega ei teenita,” raiub Orav, kelle sõnul võiks küsida rohkemgi.
“Kõik viitab sellele, et nad teadlikult kavatsesid selle viie aastaga põhja lasta ja selle kasumi teenida,” nimetab Tiit Veeber küsitud hinda “hirmsaks”.
Vihaste lastevanemate meelest on see häbitu röövkapitalism. “Meie MTÜ ega Tartu linn ei ole suutelised osalema kooli kinnistu tänase turuhinnaga tagasiostul ja me ei pea seda ka eetiliselt õigeks. Seda enam, et meie lapsevanematena oleme kõik selle juba korra kinni maksnud. Edasine maksmine on ainult suurärimeeste nuumamine ja nende JOKK-tehingute heakskiitmine,” ütleb Teppan, kelle sõnul ei välista miski, et sama skeemi püütakse tulevikus rakendada ka Audentese pealinna kampuses.
Sõõrumaa läheb seda juttu kuuldes turri. “Kui ma plaanin sealsamas Audenteses ujula ehitamist ja alguses maksis see 30 miljonit ja nüüd kulub sellele 70 miljonit krooni, keda me siin röövkapitalistiks nimetame?” Sõõrumaa meelest ei tasu sõnu loopida. “Kui mind tahetakse röövliks tembeldada, siis on kõik minu ümber röövlid.”
Momendil on aga hinnaläbirääkimised karil ja kooli päästmiseks polnud kasu ka linnapea Laine Jänese pöördumisest isiklikult Urmas Sõõrumaa poole. “Tema hiljuti asutatud ühe miljoni kroonine fond koolihariduse edendamiseks tundub küll irvitusena kogu ühiskonna üle,” kritiseerib Teppan. “Ja seda pärast meie kooli sulgemise teadet – valusamat soola lahtisele haavale on raske leida.”
TEHES, kellel on aega selle neljapäevani teha oma pakkumine, on valmis kinnistu eest maksma kuni 20 miljonit krooni, mille on lubanud annetada (!) ärimehed Neinar Seli ja Tiit Veeber.
“Mõned tegelased käivad Tartus ehk ainult presidendi vastuvõtul, teised elavad oma kodulinnas kogu aeg ja armastavad seda,” resümeerib Teppan.
Et vältida kooli kinnisvaraga spekuleerimist tulevikus, kavatsetakse meeste sõnul luua sihtasutus, kuhu võib panustada ka Tartu linn, millel on kunagise odavmüügi tõttu “süümepiinad”. “Kui Tamjärvel sobib Tallinnas koolipapa olla, siis miks ei sobi Selil Tartus koolipapa olla?” kommenteerib Seli muigega.