Kas 21. sajandi katk?

Teadlased on avastanud, et rottide seas levib uus haigus, mis võib kanduda inimestele ja tekitada tõsiseid südamevaevusi.

Värskete uurimistulemuste järgi võib haigust tekitavat bakterit kanda juba ka rändrott, kes on Euroopas, sealhulgas Eestis, kõige arvukam rotiliik. Ajakirjas Journal of Medical Microbiology avaldatud uuring tehti küll Euroopast üsna kaugel, Taiwanis.

Viimase paarikümne aastaga on avastatud üle 20 bakteriperekonda bartonella kuuluva liigi.

Peale südame võivad nad inimesel kahjustada ka põrna ja närvisüsteemi.

Hiljuti avastati uus liik bartonella rocha­limae USA naiselt, kes oli külastanud Peruud ning kelle põrn oli suurenenud.

“Juhtum paneb muretsema, et tegu võib olla uue, loomade kaudu leviva haigustekitajaga,” ütles Taiwanis asuva Chung Hsingi ülikooli professor Chao-Chin Chang. “Otsustasime uurida, kas inimeste läheduses elavad närilised võiksid seda bakterit kanda.”

On teada, et närilised kannavad mitut patogeenset bartonella liiki, nagu näiteks bartonella elizabethae, mis võib põhjustada südame sisekesta põletikku, ja bartonella grahamii, mis võib inimestel tekitada nägemisnärvi põletikku. Kuigi täpset levikumehhanismi veel ei teata, peavad teadlased kõige tõenäolisemaks, et baktereid levitavad rottide seljas elavad kirbud.

Taiwani teadlased võtsid proove 58 näriliselt, sealhulgas 53 rändrotilt, kolmelt kodurotilt ja kahelt hiirelt. Kuus närilist kandsid mõnd bartonella perekonna bakterit, viis neist bakterikandjast olid rändrotid. Üks bakteritüvi, mille teadlased leidsid, oli närilistel varem nägemata, aga ta oli väga sarnane bartonella rochalimae’ga, mis isoleeriti USA patsiendilt.

“Et rottide valim oli uurin­gus üsna väike, ei või me päris kindlalt väita, et bartonella rochalimae’d levitab rändrott,” ütles Chang. “Aga kindel on, et närilised levitavad mitmeid Bartonella bakteri liike. Nii et asja tuleb igal juhul uurida.”

Changi sõnul võib just nende bakterite tekitatavatest haigustest saada 21. sajandi katk. Katk laastas maailma 14. ja järgnevatel sajanditel, nõudes hinnangute järgi 75 miljonit inimelu.

Katkubakterit yersinia pestis levitasid samuti rotid.

Bartonella bakterid on tegelikult inimesi nakatanud juba aastatuhandeid. Teadlased on avastanud bartonella quintana’t näiteks 4000 aasta eest elanud inimese hambasäsist.

Bakteriperekond on nime saanud Peruu mikrobioloogi Alberto Bartoni järgi, kelle avastatud liik Bartonella bacilliformis tekitab Lõuna-Ameerikas juba inkade-eelsest ajast teada Carrioni tõbe ehk Oroya palavikku.