7 

Riik tahab rahvast töötuks õpetada?

ÕMBLEJA TÖÖ EI LÕPE: Tatjana Ivantsova ja Julia Požidajeva õppisid neli aastat Jõhvi kutsekoolis. Marko Mumm/EPL

Euroopa Keskpanga hõlma all toimetanud teadlaste uurimuse põhjal on Eesti suur­ette­võtjad aastaid nõudnud valitsuselt tööpuuduse nuumamist.

See ootamatu ja vapustav järeldus tuleneb Euroopa Keskpanga tänavu veebruaris avaldatud uurimusest. Välimuselt tagasihoidlik, majandusmatemaatilistest valemitest pungil dokument lükkab otsekui teravaks ihutud ora ühte Eesti hariduspoliitika pühadest lehmadest. Viimane on palju räägitud tõik, kuidas Eestis on ülearu gümnaasiumiõpilasi ja tudengeid ning edaspidi peab rohkem õppureid minema kutsekooli, lihtsamat ja elulähedasemat ametit omandama.

Tegelikult võiks säärane poliitika viia tulevikus rohkem Eesti elanikke töötukassa sappa, loeme välja kolme majandusuurija Ana Lamo, Julián Messina ja Etienne Wasmeri tööst.

Mida nad uurisid?

Tegu on võrdlusega, kuidas käitusid Eesti ja Poola tööturud Euroopa Liiduga liitumise ajajärgul, mida teadlased nimetavad ka majanduslikuks šokiks.

Mis järelduse nad tegid?

Et kitsas spetsialiseeritus takistab inimesi töökohta vahetamast. "Eelkõige just kutseharidus on seotud suurema palgakaotusega, pikema töötaoleku ajaga ja suurema tõenäosusega langeda tööturult välja."

Nagu märgivad uuringu koostajad: "55aastane söekaevur on tõrges või suutmatu pürgima kelnerikohale nooblis restoranis."

Selles pole midagi uut, kuid kolm teadlast teevad veel laiema üldistuse. Eestis on kutseharidusega inimesi umbes üks kolmandik ning tööpuudus suhteliselt väike. Poolas on kutseharidus kahel kolmandikul elanikest ning kui 1998. aastal oli tööpuudus Eestis ja Poolas peaaegu võrdne, siis Euroopa Liiduga liitumise ajaks oli vahe rebenenud umbes kümnele protsendipunktile, seda Poola kahjuks.

Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Ülo Kaasik leiab siiski, et uuring kajastas olukorda, mis nii teraval kujul ei pruugi korduda.

"Alates otsusest liituda Euroopa Liiduga ja eriti pärast Vene kriisi tuli siirderiikidel kiirelt ümber orienteeruda Lääne eksporditurgudele, mis tähendas aegunud tehnoloogia peaaegu täielikku väljavahetamist."

Eestis on just tööandjate organisatsioonid hulk aastaid tagunud trummi, et õppureid tuleb rohkem suunata kutsekoolidesse. Mullu suvel üllitasid Tööandjate Keskliit ja Kaubandus-Tööstuskoda ühise kirja valitsusele ning nõudsid kutsekoolidele rohkem raha.

"Loota, et Eesti konkurentsivõime saab tulevikus baseeruda vaid akadeemilise kõrgharidusega töötajatel, on naiivne ega arvesta majanduse vajadustega."

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis leiab, et süüdistada tööandjaid uuringu põhjal tööpuuduse pealesurumises oleks väga meelevaldne ja ilma kutseõppeta ei saa.

"Kes siis neid töid teeb? Bussid ei sõida ise, maju peab keegi ehitama. Kui vaadata, kes meil välismaale tööle lähevad, siis need on pigem medõed ja ehitajad, mitte EBSi juhtimisharidusega tibid."

Haridusminister Mailis Reps Euroopa teadlaste Eesti hariduspoliitika alusmüüre lammutavate järeldustega ei nõustu.

"Ma olen ennegi kuulnud neid väiteid, et kutseharidus ei kõlba kusagile," ütleb ta. "Nii et ei, see ei šokeeri mind."

Repsi sõnul on Eestis loomulikult probleeme kutsehariduse kvaliteediga, kuid lähiaastatel on kavas suunata selle parandamisse suur hulk EL raha.

Eesti kutseõppe edendamise ühingu esimees Toomas Shadeiko ütleb, et uuringu järeldus on liig dramaatiline. „Kui meid oleks võrreldud Soomega, oleks tulemus olnud risti vastupidine."

Üks uuringu autoreid Julián Messina kinnitab Ekspressile, et nad ei leia, et kutseharidus ise oleks majandusele kahjulik. "Räägime paljuski oskustest, mis olid omandatud Eestis ja Poolas 1980ndail aastail. Kui kutseharidusega antakse ülearu spetsialiseeritud oskusi, mis võivad lähitulevikus tarbetuks muutuda, siis on see vale poliitika."