4 

Soomlased tahavad keelustada lageraied Vormsi metsades

VORMSI METSA-OMANIKUD: Ivo Sarapuu (vasakul) ja Ants Varblane ütlevad, et rootslasi tuleb ka kuulata. Muidu on nii, et soomlased teevad rootslastele ära ja eestlased vaatavad pealt. INGMAR MUUSIKUS

Vormsi saarel elav soomlastest abielupaar Aura Koivisto ja
Risto Sauso on kogunud kohalikke metsi toetavale kirjale 170 allkirja.

Aura Koivisto: “170 allkirja on koos!”
Risto Sauso: “Ja tulee vielä!”
Aura Koivisto särab nagu päike, kui oma väikse käe tervituseks pihku pistab.
Aura ja Risto kolisid Soomest Vormsi saarele Fällarna külla kuus aastat tagasi. Ja siitpeale on nad Vormsist ainult mõned harvad korrad Soome sõitnud. “Meil on palju koeri ja hobune, me ei saa teha pikki sõite!”
Aura kirjutab jutte Soome loodusajakirjadele ja Risto pildistab putukaid. Vormsi on nende jaoks paradiis.
Nüüd koostasid Aura ja Risto kirja Vormsi metsade kaitseks ja annavad selle neljapäeval Läänemaa Keskkonnainspektsioonile üle.
Muide, Aura räägib uskumatult head eesti keelt.
Aura: “Vormsi on nagu omaette riik. Vormsi on midagi muud kui tavaline maa. Vormsi saarel peab metsi raiuma väikeste häilude kaupa, sest...”
Risto: “Kuivuus...”
Risto saab eesti keelest hästi aru, aga räägib vähem. Ta ütleb, et mullakiht on siin õhuke ja siis tuleb see kuivus ja noored taimed ei lähe kasvama. Et maa lõunapäikese käes läbi ei kuivaks, ei või Vormsil suuri raielanke teha.
Kui suur see raielank peaks olema?
Risto otsib parajat näidet. “Ihan sama kuin...”
Risto meelest võiks õige raielank olla Vormsis sama suur kui nende maja alune maa. Ristol ja Aural on Fällarna külas kogukas kaptenimaja.
Aura pakub välja, et rootslastest maaomanikele, kes elavad Rootsis, võiks pärast raiet saata foto, kuidas nende raielank välja näeb.
Rootslastest metsaomanikud on vanad eestiaegsed inimesed, kes kujutavad ette, et siin käib rohkem hooldusraie. Tegelikult võetakse mets tihti täiesti maha.

Vormsi vallavanem Ene Sarapuu istub kabinetis, põsed punased. Ütleb, et kirjutas ise ka soomlaste kirjale alla. Säästlik majandamine on õige asi.
Aga et siin nüüd midagi väga valesti on tehtud...
Raiumise aluseks on olnud metsamajanduse arengukava. Kõik käib seaduse järgi. Ja üle kahehektarilise lageraie ei tohi Vormsis niikuinii olla.
See pole ka õige, et kui kaks kolmandikku saart on metsa all, et siis metsa üldse ei raiuta. Metsandus on Vormsis turismi kõrval tähtis tuluallikas.
Sarapuu loeb üles, kes kõik Vormsi saarel metsa raiuvad: RMK, eraomanikud ja Lääne Ranniku Metsaühistu. Viimane neist kõige aktiivsemalt. Nemad toimetavadki rootslastest omanike metsa kallal.

“Rohelised on meil kogu aeg seljas olnud!”
Lääne Ranniku Metsaühistu tegevjuht Toomas Kuinberg ohkab teisel pool toru, kui soomlaste kirjast kuuleb. “Jaa, jaa. Et raiutakse inetud augud sisse! Muidugi! Üks saare ots juba paistab! (See esitatakse iroonilises võtmes.)
Muidugi, kui mammi on eluaeg metsas käinud ja kuuseriisikaid korjanud ja siis ükskord neid enam ei ole...”
Kuinbergi hääles on tuntav pinge, kui ta räägib, et metsaomanikud on oma raiet tehes seadust täitnud ja kõik on õige.
“Väikesed langid – esiteks pole see majanduslikult mõistlik. Ja teine asi: kui lank on väike, kuhu ma siis puud langetan?!”
Kuinberg räägib, et kõik ei ole alati nii mustvalge, kui tundub.
Vormsi kuusikutes on juurepäss sees ja vanadel kuuskedel ei saa lasta lõputult kasvada.
“Vormsi metsades peaksid kasvama kask ja mänd, need sobivad sinna kõige paremini. Mõttekas oleks Vormsis kuusikutest üldse vabaneda ja mänd ja kask asemele panna.”

Ants Varblane, Vormsi met saomanik ja ühtlasi Erametsaliidu tegevjuht, läheb Vormsis poodi pii ma ostma, kartulikorv käevangus.
Omal ajal tegi Varblane diplomitöö, milles tõi välja, et Vormsi metsi tuleb tsoneerida. Et siin on metsi, kus võib raiuda nagu igal pool mujal. Ja on metsi, kus lageraieid teha ei tohiks.
Varblane: “Vahel on siin kümme kuiva aastat järjest ja mõnes tsoonis pole lootustki, et noored puud kasvama hakkavad.”
Varblane tunneb ühtviisi hästi nii Vormsi metsa kui ka Vormsi inimesi.
Inimestega on Vormsis vahel raskem veel kui metsaga. Vormsi saarel on inimesi vähe. Kõik on harjunud olema omaette, vallamajas välja antud käskude vastu võib vahel tekkida trots, ütleb Varblane.
Oleks parem, kui tekiksid kirjutamata reeglid. Neid täidetaks parema meelega. 
Mis soomlaste kirja puutub, siis Varblane kirjutas alla.

Ivo Sarapuu, Vormsi saekaatri omanik, metsaomanik ja vallavolikogu esimees (ja seejuures mitte vallavanema sugulane) tuleb saekaatri juures vastu, pea märg. Ütleb, et ärge pilti tehke, püksid on räbalad jalas.
Ivo Sarapuu kirjutas soomlaste kirjale alla.
Sarapuu: “Et soomlased selle eest seisavad, see on ju hea!!!”
Mis siis Vormsi metsaärimehest saab, kui tulevad piirangud ja enam niisama lihtsalt raiuda ei või? Kas riik peaks erilistes tingimustes tegutsevat metsaomanikku toetama?
Sarapuu: “Sel juhul peaks riik muidugi midagi ette võtma. Osa inimesi on ju investeerinud metsandusse. See saeraam siin on ka PRIA raha eest ostetud. Ja kui riik niisuguse asja jaoks on raha sisse tagunud, siis peab ta vaatama, et need asjad ka korralikult käiks.” 
 
Niisugused on lood Vormsis.
Sel neljapäeval, nagu öeldud, viivad Risto ja Aura oma allkirjadega kirja Läänemaa keskkonnainspektsiooni, kus siis üheskoos arutatakse, mis edasi saab.
Risto: “Se on hyvä paperi!”
Aura: “See ei paber ei puutu poliitikasse. Me ei taha inimesi tülli ajada. Me tahaksime teha loodusele head!”