Balti aadliku poeg pani Hitlerile pommi
HULLJULGE: Krahv von Stauffenberg üritas tappa Hitlerit. REPROHitlerit suvel 1944 tappa püüdnud krahv von Stauffenberg oli seotud ka Eestiga.
15. novembril oleks saanud saja-aastaseks Claus Schenk krahv von Stauffenberg, kes osales ebaõnnestunud atentaadikatses Adolf Hitlerile 20. juulil 1944. Oberst Stauffenberg paigutas tol päeval Hitleri peakorteris Ida-Preisimaal laua alla kohvri pommiga, mis pidi füüreri elupäevad lõpetama. Paraku lükkas keegi kohvri enne plahvatust kogemata Hitlerist eemale ning füürer pääses vaid kergete vigastustega. Plahvatuses hukkus siiski neli inimest.
Pärast atentaadikatset kohe tagasi Berliini lennanud Stauffenberg arreteeriti ja lasti samal ööl koos kaaslastega maha. Hiljem hukkasid gestaapolased suurema osa teisigi vandenõust osavõtnuid.
Riigireetur ja filmikangelane
Veel aastakümneid pärast sõja lõppu oli sakslaste hoiak Stauffenbergi suhtes lõhestunud ning tema tegu tõlgendati osalt koguni “riigireetmisena”. Alles 1980. aastate teisel poolel hakkas suhtumine muutuma ning atentaati hinnati kui “südametunnistuse legitiimset vastuhakku”.
Üheksakümnendatel aastatel korraldatud küsitluste andmeil nägi enam kui neli viiendikku sakslastest Stauffenbergis kangelast, kuid samas ei osanud 57 protsenti sakslastest atentaadi algataja nime öelda, kirjutas ajaleht Die Welt.
Stauffenbergi nime on paljudele tuntumaks teinud selle dramaatilise loo ainetel põhinevad filmid, nagu “Operatsioon Valküür”, “Ülestõus Adolf Hitleri vastu!”, “Stauffenberg”. Ka praegu ameeriklastel käsilolev mängufilm “Valküür” Tom Cruise’iga peaosas on põhjustanud üksjagu meediakära. Esmalt ei olnud sakslased valmis lubama filmivõteteks Berliini Bendlerblocksi – hoonet, kus asus Stauffenbergi töökabinet ning mille õuel atentaadis osalenud ööl vastu 21. juulit maha lasti. Keeldumist põhjendati sellega, et filmivõtted ei sobi sündmuste mälestusmärgi asupaika, kuid hiljem luba siiski anti.
Pigem vastumeelsust kui vaimustust filmi suhtes väljendas Süddeutsche Zeitungile antud intervjuus ka poeg, Berthold krahv Schenk von Stauffenberg, nentides, et tal oleks hea meel, kui ta eksiks oma kartustes, et taas kord sünnib kitš ja klišee, kus ajaloolisi fakte eiratakse. Samas ei idealiseeri poeg oma isa, nentides, et ta isa ei olnud ainus, kellele Hitler läks maksma elu.
Stauffenberg ja Eesti
Kas ja mida Stauffenberg Eestist teadis – lisaks ilmselt sõjategevusega seonduvale –, ei oska siinkohal öelda, kuid teatud seos siinse kandiga on sel ajalugu teinud mehel tõepoolest olemas. Nimelt oli Stauffenbergi ema, 1875 Viinis sündinud krahvinna Caroline von Üxküll-Gyllenband (pärast abiellumist Stauffenberg), pärit põlisest baltisaksa suguvõsast, kes rändas Baltikumist välja Lõuna-Saksamaale 18. sajandil. Seost baltisakslastega viib edasi ka 1913. aastal Kaunases sündinud paruness Elisabeth Magdalena (Nina) von Lerchenfeld – Stauffenbergi tulevane abikaasa. Nimelt oli Frangimaalt pärit ja toonases Kownos (Kaunas) keiserliku peakonsulina tegutsenud parun von Lerchenfeld abielus paruness Anna von Stackelbergiga (1879–1945). Stackelbergide suguvõsa eri liinidele kuulus vanal Eesti- ja Liivimaal teatavasti hulgaliselt maavaldusi ja mõisaid.
Pärast abiellumist 1933. aastal Bambergis krahv Claus von Stauffenbergiga sündis peres kolm poega ja kaks tütart, kellest viimane tuli ilmale vangistuses, pärast atentaati. Teatavasti arreteeriti atentaadi järel kogu Stauffenbergide suguvõsa, last ootav Nina ja lapsed paigutati eraldi kinnipidamisasutustesse, lapsi kasvatati
valenimede all, plaaniga anda nad hiljem adoptsiooniks natsiperekondadesse. Sõda lõppes siiski teisiti ja perekonnal õnnestus taas ühineda ning pöörduda tagasi oma kodupaika Bambergi ja selle ümbrusesse Frangimaal.
Stauffenbergi lesk lasi taastada perekonna elamu Bambergis ja elas seal kõrge vanuseni.
Lisaks Saksamaa Liitvabariigi teeneteordenile tunnustas Bambergi linn krahvinna von Stauffenbergi teenetemedali ja linna aukodaniku tiitliga. Alles kõrges eas kolis Stauffenbergi lesk noorima poja juurde, Kirchlauteri lossi Bambergi lähistel, kus ta ka 2. aprillil 2006 suri, olles 92aastane.
Stauffenbergide perekonnalooga võib tutvuda kümnete allikate põhjal, kuid vähem teada on ehk fakt, et Claus Schenk von Stauffenbergi lesk on külastanud ka Eestit. Nimelt osales Nina von Stauffenberg 1989. aasta suvel Tallinnas toimunud Stackelbergide perekonna kokkutulekul, mis oli üks esimesi baltisaksa suguvõsa kokkutulekuid sõjajärgses Eestis.
Suren nälga 
