Meedia kui nui,
vol.5: Tänud agressiivsetele advokaatidele ja "aatelise keelekandmise" vajalikkus
Samal teemal Eesti Ekspressis:
Nüüd väike passaaz
agressiivsete advokaatide kiituseks. Mõned advokaadid, sättides end hagema
ajakirjandust, kordavad peaaegu sõna-sõnalt Vladimir Uljanovi iseloomustust
"kodanlikule ajakirjandusele". Lenin ütles: kondanlikus ajakirjanduses puuduvad
faktid kas üleüldse või on need tundmatuseni moonutatud.
Eesti Ekspress
taganes ühes artiklis avaldatud lõigust ainult seetõttu, et ajalehte asus
ründama advokaatide tandem koosseisus advokatuuri praegune juht Aivar Pilv ja advokatuuri endine juht Ülar Talviste. Kusagil
peavad ka kirjastajad ilmutama lugupidamist Suure Tsunfti suhtes... Loo, õigemini
lookese keskmeks oli Berit Veiber, daam,
kes juhtumisi oli ööbinud New Yorgi aadressil, kus eesti naised oma ilusate
kehadega ilusat cashi teenisid. Midagi muud Ekspress ei kirjutanudki, kui et
preili Veiber sellel aadressil samuti ööbinud oli. Valitud üliväärikad
advokaadid rõhusid oma autoriteediga toimetuse maadligi ja vabandame nende
kliendi ees veel tagantjärelegi. Seda ütlen naljaga, tegelikult kaalus meie
kirjastus lihtsalt aja- ja rahakulu võrreldes küsimuse olulisust, misjärel
tegime oma otsuse.
Teema lõpetuseks toon esile
seadusepügala, millega seadusandja hiljuti meediat ennast sanktsioneeris.
Lugege seda paragrahvi, ja näete, et sellega piirati oluliselt meedia rolli
avalikus arutelus ühiskondlikult ohtlike tegude üle. Seadusandja takistab nõnda
meedial õigusteadvust kujundamast.
EV Kriminaalmenetluse seadustikus
käsitletakse pügal 214s kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimusi.
Lõige 1 alusel võib menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema
määratud ulatuses. Lõige 4 ütleb, et menetluse andmeid ei tohi avaldada, kui
avaldamine võib kahjustada ärisaladust ja juriidilise isiku tegevust. Kuidas on
võimalik, et mõne patu toimepaneku kohta jagatud teave ei riivaks seda isikut,
ei ole ajakirjanikud senini suutnud välja mõelda.
See seadus teeb järsu lõpu meedia
kui sanktsiooni rakendamisele paljude seni meedianuia keerutanud ametnike
poolt. Olen aga seisukohal, mida mulle kunagi praktika ajal rõhutas Rootsi
Kuningriigi pressiombudsman. Nimelt on kodanikutundest kantud "keelekandmine"
riigiametnike või firmade töötajate poolt, kui niiviisi tõstetakse valguse
kätte mõni oluline seik või probleem, suurem hüve kui lojaalsus ametkonnale või
firmale. Mõistagi ei räägi ma siin riigi- või firmasaladuste väljakandmisest, vaid
millestki, millest teadasaamine võimaldab ühiskonnal uusi õigeid otsuseid teha.
Just sedalaadi "aatelise keelekandmise" võimaldamise nimel ei ole mina senini
nõustunud piirangutega, mis keelaksid avalikel võrgulehekülgedel varjunimede
kasutamist.
Suren nälga 
