Soomlaste hull juubel - Lenini kuju pealinna ja lasud Haloneni pihta

Kristjan Smedsi etenduses sai kuuli ka president Haloneni kujutav pilt. Aivar Juhanson

Iseseisev Soome Vabariik sai 5. detsembril 90aastaseks. Arne Pajula Helsingist jagab omi mõtteid juubeliga seostuvatest sümbolitest, kohalikust monumendiskandaalist ja presidendi juubelivastuvõtust.

Põhjanaabrite juubelist rääkides tuleb alustada sellest, et eestlaste ettekujutus Soomest kui vabariigist on täiesti väär. Vabariiki ei ole Soomes kunagi olnud ega saagi olla, sest soome keeles sellist sõna lihtsalt pole. Olemas on küll sõna vabadus, kuid Soome ise on hoopis tasavalta – võrdne võim.

Iseseisvuse kuusk

Soome on ainus riik maailmas, mille iseseisvust tähistavaks monumendiks on elav puu. See on sedavõrd eriskummaline sümbol, et isegi 90. juubeli puhul jäeti ta vihma ja tuule kätte uhkes üksinduses kõikuma. Tema tüve ümber ei kantud kokku ei pärgi, lilli ega küünlaid.

Kui arvate, et Iseseisvuse kuusk paikneb kusagil Lapimaa põlismetsa sügavuses, siis eksite. Ta on otse Helsingi kesklinnas, presidendi lossist umbes kilomeetri kaugusel asuvas Kaivopuistos, kiviviske kaugusel Eesti saatkonnast.

Ärge nüüd arvake, et soomlased on ükskõiksed või südametud! Oma riigi sünni ja arengu juures seisnud suurmeeste ja selle vabaduse eest elu jätnud sõjameeste haudadele kandsid nad ohtralt nii küünlaid kui ka pärgi.

Lenini monument Helsingisse

Juubeli eel tegid mõned Soome loovisikud eriskummalise algatuse. Nende meelest tuleks Helsingisse püstitada Soomele iseseisvuse andnud V. I. Lenini monument. See idee, mille esitajate hulka kuulub näiteks ka kuulus filmirežissöör Mika Kaurismäki, oli soomlaslikult siiras. Sama siiras on ka idee vastaste arvamus, mis kutsub Lenini monumenti tasakaalustama Hitleri mälestussambaga.

Lenini monumendi idee on kõige rohkem tööd andnud humoristidele, kes räägivad sellest, kuidas Venemaa suursaadik olevat asjaosalistele saatnud kirja, kus teatab, et see teema ei ole enam aktuaalne. (Kontrollisin, see ei vasta mõistagi tõele - A.P.)

Aga Sibeliust mälestakse siin orelivilesid kujutava monumendiga ja president Kekkoneni auks on Eduskunna lähistele rajatud parditiik. Ajaloo suurkujudest sümbolite vormimise oskus on Soomes väga kõrgel tasemel.

Püssilasud presidendi pihta

Juubeli eel lavastas eestlasest lavastaja Kristian Smeds Soome Rahvusteatris (Kansallisteatteri) oma versiooni kirjanik Väino Linna romaanist "Tundmatu Sõdur". Kisa-kära oli selle modernse lavastuse ümber tohutult, sest lõpustseenis toimub tulistamine riigi suurkujude piltide pihta, taustaks refrään: "Soome on surnud, Soome on surnud". Teiste hulgas saab oma kuuli ka president Tarja Haloneni kujutav pilt.

President ise suhtus etenduse vaatamise järel teleekraanil esinedes asjasse väga rahulikult ning tõdes, et etendus oli mõjus ja toimuv teda ei solvanud.

Pidu presidendi lossis

Juubelipidustuste suurim uuendus oli suitsetamise lõpetamine presidendi lossis. Peamiselt võitsid sellest telekanalite operaatorid ja reporterid, sest varasematel aastatel tehti teleintervjuusid suitsetajate ruumis sigaretitossu ja trügimise keskel. Trügimisest ei olnud pääsu ka tänavu, kuid põhjus oli seekord meedia tohutu huvi. Ühtekokku oli vastuvõtule akrediteeritud 160 ajakirjanikku. Televisiooni otseülekannet vastuvõtult jälgis vähemalt kaks miljonit inimest.

Suitsetada tohtis ainult õue püstitatud telgis. Mõõtudelt umbes kolm korda kuue meetri suurune telk oli aga ootamatult inimtühi. Varasema sigarinautlemise asemel tegeleti nüüd vaid hädapärase nikotiininälja peletamisega.

Uudne oli ka külaliste hulgas ringi sagivate peakokkade hulk. Uhkeid valge mütsi kandjaid jagus isegi tantsusaali valssi keerutama. Presidendi kantselei tegi juubeli puhul tihedat koostööd Soome peakokkadega, et pakkuda külalistele Soome eri paikkondade kohalikke maitseid. Võileivatordid olid tavalisest maitsvamad, kuid iga suutäis tahtis maitseküllasuse ja eripärasusega esile tõustes teisi lämmatada. Veinivalik pärines tänavu Itaaliast. Möödunud aasta jooksul olen president Haloneni korraldatud õhtusöökidel maitsta saanud üllatavaid ja fantastiliselt maitsvaid veini ja söögi sobitusi, kahjuks aga juubelivastuvõtul pakutu varasemani ei küündinud.

Eestlasi oli lossis vähemalt neli. Peale allakirjutanu kõik naised - Anu Liivak juhatab Retretti kunstikeskust, Ly Jürgenson on tuntud Soome jalgpalluri abikaasa ja Merle Pajula Eesti suursaadik Soomes.