1 

Meeste töö

ÕIGE MEES EHITAB MAJA ISE: Rene Valner, ehitaja, objekti juht ja arhitekt ühel ajal. Pealegi, füüsiline töö spordi aseainena on ka väga öko, arvab ta. ERAKOGU

Olen hetkel ehitustööline, mis mulle väga meeldib. 

Valasime möödunud nädalal Olegiga vundamenti. Hommikul hakkasime valama ja õhtuks oligi valmis. See on väga hea tunne, kui päeva lõpuks on tehtud töö silmaga näha. Lisaks lihased valutavad mõnusalt. Pole jõusaale ega spordiklubisid vajagi. Füüsiline töö spordi aseainena on ju iseenesest väga öko.

Kui nüüd pisut täpsustada, siis olen ka objekti juht. Pean hankima ja kohale toimetama materjalid, masinad jms. See meeldib mulle ka. Kogu tegevus meenutab ehk natuke mõnd arvutimängu. Tekib probleem, sebid natuke – probleem lahendatud. Laudu on puudu. Vaja juurde hankida. Helistan kopamehele, kes vundamendiauku käis kaevamas. Kopamees muidugi teab, annab numbri. Helistan ja ongi läheduses väike saekaater. Lähen kohale, saan patsiga mehe käest häid kuivi laudu. Uued situatsioonid ja uued tuttavad, rutiinivaba töö.  

Tööpäev kestab umbes kaheksast neljani, mille paneb otseselt paika päevavalgus. Jõuan normaalsel ajal koju ja saan mõnusalt pere seltsis olla.

Kui nüüd veelgi täpsemaks minna, siis olen ka selle maja arhitekt ning tegemist on põhumajaga. Süsteem, et ise projekteerid, ise ehitad, toimib väga hästi. Isiklikest kogemustest omandatud tarkus on teise kaaluga kui raamatutarkus. Värskes õhus füüsilist tööd tehes saab aju palju hapnikku. Pidevalt tuleb mõtteid, kuidas saaks mõne sõlme lihtsamaks teha või ehitusprotsessi ökonoomsemaks.

Ükspäev Olegiga arutasime. Ehitusmaterjalide tootjad ajavad hinna ühe tasemeni. Vundamendi või soojustuse maksumus tuleb ikka sama, ükskõik mis materjalist ehitad. Sel pole materjali tegeliku maksumusega tõenäoliselt kuigipalju pistmist. Seetõttu on ökonoomne ehitada toorainest (näiteks põhk, lubikrohv). Siis saad ehitada tegeliku hinnaga. Viisteist tonni liiva maksab kõigest kaheksasada krooni. Reeglina on ökonoomsed lahendused ka looduse suhtes sõbralikud.   

Auto ostmisel pööratakse tavaliselt tähelepanu kütusekulule. Majadel on samuti kütusekulu. Passiivmajade puhul on see naeruväärselt väike. Kui mõelda, et kodu soetatakse tavaliselt mitmekümneks aastaks, siis ühe maja puhul võid sa säästa nende aastate jooksul sama summa, mis oli hoone algne maksumus. Teise maja puhul maksad aastate jooksul topelthinna.

Hea maja kestab mitu inimpõlve (muuseas ka põhumaja), nii et tegelikult on halvasti soojustatud ja päikese suhtes valesti paigutatud maja eest vaja maksta ka teie lastel ja lastelastel. Enamasti tavainimene ei oska sellele tähelepanu pöörata. Ka arhitektid mitte, mis on muidugi väga nukker.

Tegelikult piisaks paarist tüüpprojektist, mille järgi inimesed võiksid ise ehitada energiasäästlikke ja lihtsaid maju. Palju rohkem rõõmu kui kontoris konutamise eest saadud pappi tühja maksta.

Sajaruuduse maja saaks väikese abitööjõuga suvega püsti.

Oma isikliku eluaseme peale pole ma kuigipalju ressursse raisanud. Seda võiks nimetada ka sekondhänd-majaks. Kodu on mul Soomaal vanas külapoes. Maja on remontimata, sest ma lihtsalt ei tea, kust otsast peale hakata. Tuleks teha korralik vundament, mis on muidugi valmis kahekorruselise maja puhul keeruline. Tuult ja sooja ta tühi ka ei pea, aga siis tuleb lihtsalt rohkem riideid selga panna.  Ja varsti on ju jälle kevad. Kevadel ehitan endale väikese maja. Põhupakid juba ootavad.  & nbsp;

Rene Valner on arhitekt.