2 

Vaktsiinirulett

Statistiliselt on väikelaste vaktsineerimisest ühiskonnas haiguste vältimisel kasu, kuid mõnele lapsele võivad sel olla saatuslikud tagajärjed.

Sirli Kivisaar sattus kaks aastat tagasi oma 2,5kuuse lapsega haiglasse. "Vastuvõtus öeldi, et mul on täiesti normaalne kahekuune laps, kuid võeti ikkagi neuroloogiasse sisse."

Beebi vaevles pidevalt eluohtlike krampide käes ning ükski ravim ei toiminud kauem kui viis päeva.  

Prantsusmaa laboratooriumist said vanemad teada, et lapsel on erakordselt tugev elavhõbedakahjustus. Sirli Kivisaare laps oli enne sümptomite algust saanud tuberkuloosivaktsiini ja kaks B-hepatiidi vaktsiini. "Kuu tagasi kohtusime Itaalias toksikoloogi-lastearsti dr Montinariga, kes ütles, et meie juhtumi puhul on põhjus b-hepatiidi vaktsiinis."

"Tean, et raskmetalli mürgistuse ainus allikas ei ole vaktsiinid, kuid vaatamata sellele ei poolda ma enam valimatult lausvaktsineerimist ning teadlikult inimese kehasse sellise kuhjuva metalli nagu elavhõbeda süstimist," tõdeb Sirli Kivisaar.

Praegu on tema tütar ühekuuse lapse arengutasemel, kuid vanemad ei ole oma sõnul veel kaotanud lootust. Nad alustasid intensiivravis oleva tita teistmoodi toitmist ning krambihood pole pärast seda enam kordunud. Kivisaar on veendunud, et toiduga keha puhastamine on olnud ainus, mis ta last on seni aidanud, ning tutvustab meetodit ka Eestis toitumisalase nõustamiskeskuse MTÜ Stelior kaudu.

Eestis kehtib vaktsineerimiskalender, mille kohaselt lapsi juba alates sünnitusmajast pidevalt millegi vastu vaktsineeritakse ja revaktsineeritakse. Enamasti vanemad usaldavad arste ega pärigi, mis süste lapsed saavad.

Valusatest kogemustest johtuvalt on mõned vanemad vaktsineerimiste vastu, sest vaktsiinidel on ka varjuküljed. Vaktsineerimise ajal neist ei räägita, kuid Ravimiameti kodulehel on vaktsiinide infolehed koos võimalike kõrvaltoimetega saadaval.

Ka riikliku tuberkuloositõrje programmi juht, TÜK kopsukliiniku pulmonoloog Kai Kliiman tunnistab, et tuberkuloosivaktsiiniga, mille saab sünnitusmajas iga terve vastsündinu, on seotud ohtusid. Näiteks Soomes kasvas vaktsiini põhjustatud tõsisemate komplikatsioonide hulk viimasel ajal niivõrd suureks, et see ületas vaktsiinist saadava kasu elanikkonnas, kus tuberkuloosi esineb harva - lausvaktsineerimine otsustati lõpetada. Riskirühmadesse kuuluvate laste ohtu haigestuda tuberkuloosi peetakse siiski nii suureks, et nende puhul ületab vaktsiini kasu kahju.

Komplikatsioonidena esinesid soomlastel nõrgestatud BCG-bakteri põhjustatud infektsioonid vaktsineerimiskohast kaugemal, nagu luupõletik, liigesepõletik ja üldine BCG-infektsioon. Neid on esinenud 14 lapsel 100 000 vaktsineeritud lapsest. Alates 2002. aastast, kui võeti kasutusele Taani Statens Seerumiinstituudis (SSI) valmistatav vaktsiin, kasvas kiiresti lümfisõlmeprobleemide esinemissagedus.

"Eestis on teavitatud tuberkuloosi vaktsiiniga seotud kõrvaltoimetest kolmel korral," räägib Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja dr Hillar Imelik. "Aastal 2000 teavitati suurenenud valutust lümfisõlmest, aastal 2005 mädasest lümfisõlmest ja suurenenud perifeersetest lümfisõlmedest." Dr Imelik rõhutab, et vaktsiinide kõrvaltoimed sõltuvad suuresti ka vaktsineeritava eripäradest ning samuti vaktsineerimisprotseduuri korrektsest teostamisest. "Näiteks kujutab BCG vaktsiin märkimisväärset ohtu kaasasündinud immuunpuudulikkusega või immuunsupresseerivat ravi saavatele isikutele. BCG tuleb manustada nahasisesi, valel manustamisel on tüsistused sagedamad."

Oma teise lapse sünnitas Freta kodus, nii sai ta vältida tuberkuloosisüsti, mis tehti esimesele lapsele haiglas, kui ema toibus intensiivravi palatis keisrilõike narkoosist. "Me kutsume oma poega härra Imeliseks, sest ta on niivõrd rahulik ja päikseline võrreldes esimese lapsega. Mul on väga kahju, et ma oma teadmatusest esimese lapse psüühikat ja tervist nii palju rikkusin."

Sünnitusmajades peavad vanemad, kes lapse vaktsineerimist ei soovi, andma sellekohase allkirja. Sageli on vastsünnitanutele vaktsiinidest loobumine arstide vastuseisu tõttu keeruline ja loobutakse hoopis loobumisest.

Dr Imelik: "Kahjuks erineme me Soomest tuberkuloosi haigestumise statistika suhtes oluliselt. Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab kindlasti vastsündinute üldist BCGeerimist maades, kus nende haiguste esinemissagedus on keskmisest suurem. Paranenud epidemioloogiliste tingimuste korral võiksime ka meie kunagi ehk mõelda ainult riskirühma kuuluvate vastsündinute vaktsineerimisele."

Ka dr Kliiman ei kiida Eesti praegustes oludes mittevaktsineerimist heaks. Ehkki praegu ainus maailmas kasutada olev vaktsiin ei kaitse ei tuberkuloosi nakatumise ega ka haigestumise eest. Teaduslikult on tõestatud üksnes vaktsiini kaitsev toime imikutele ja väikelastele haigestumise korral tuberkuloosi rasketesse vormidesse. Sellest johtuvalt lõpetati kaks aastat tagasi seitsmeaastaste revaktsineerimine. Seepärast ei vaktsineerita ka riskirühmi.