Mele Pesti /Kristjan Jansen “Mate ja miljon mahla”
Autorite kulu ja kirjadega. 200 lk.
Reisiraamatute, täpsemalt teisi kultuure rahvapäraselt kirjeldada püüdvate teoste buum on buum nr 2 pärast (näitlejate) elulooraamatute hullust. Selles möllus jääb Pesti ja Janseni kollane paperback isegi vanamoodseks. Jutustajad jäävad klassikalisteks vaatlevateks reisijateks, nad ei püüa esineda sisseelanutena, nagu Petrone Prindi “Minu”-sarja autorid. Nad on lihtsalt uudishimulikud ja ootamatustele avatud, olgu see kas või Brasiilias tänavaröövli kätte jäämine.
Selles, lihtsas ja kirjeldavas meetodis selle raamatu võlu ongi. Me käime koos Mele ja Kristjaniga kohtades, kuhu me ise iial ei satu, näeme asju ja maastikke ja kannatame kõrgmäestiku õhuhõreduse all. Omaette pluss on Kristjan Janseni entusiasm raamatut spontaansete visanditega illustreerida, millal pärast Mart Pordi 60ndail ilmunud Inglismaa reisikirja siin üldse on ilmunud originaalillustratsioonidega reisiraamatut?
Sobiv teos tugitoolireisijale, kelle jaoks üheksa kuud ettenägematuid olukordi kuskil Ladina-Ameerikas oleks liig mis liig…
