Kalamaja boheemlane

Aguliromantika boheemis: Taskukohaste hindade ja hea teenindusega nurgatagune söögikoht meelitab kohale ka kõhnema rahakotiga nooremat generatsiooni. Vallo Kruuser

Kohvik Boheem
Kopli 18, Tallinn
Avatud
E-R 8-23,
L-P 10-23
Hinne: 6

Kalamajas luusija, kes Balti jaama turu taga üle Kopli tänava lipsab, märkab uut kohvikut vaid siis, kui tal on kombeks kenamate puumajade aknaid uudistada. Mai algusest avatud Boheem lihtsalt pole peale aknaklaasile kleebitud pabersildi seni midagi silmahakkavamat välja riputanud. Hoopis suuremalt ehib fassaadi teade, et samas majas on kortereid müüa.

Sisenedes meenub, et Tallinnas on üks peaaegu samasuguse nimega koht juba olemas – Endla tänava Uniquestay (endise Mihkli) hotelli restoran La Boheme –, kuid sealne õhkkond on boheemlase jaoks päris kindlasti liiga steriilne. Kopli tänava kohvikus on lood sootuks vastupidi. Ligi kuu aega tegutsenud sopilises neljatoalises kohvikorteris on värske remondi jälgi omajagu, kõige ilmekamalt levitavad uussünni vaimu laest tolknevad juhtmeotsad, mille külge valgusteid veel kinnitada pole jõutud.

Kerglast käegalöömise vaimu tundub siin õhus küllalt, kuid nimega ja ­ümbrusega sobib see päris kenasti. Aknast paistev maikuine agul mõjub oma kriiksudes mööda­roomavate trammide, lagunema kippuva asfaldi ja värvikate inimtüüpidega elurõõmsalt ja muretult ning kõlaritest kostab hea muusikavalikuga hollandikeelne raadio. Boheemi koduleheküljel ilutsevat tumedat ornamendiga tapeeti seintelt ei leia, vastupidi, need on helehalliks krohvitud ning külmemal ajal võib olemine siin üsna kõledaks minna.

Vastukaaluks jahedatele materjalidele lösutab tagatoas lopsakas ruuge diivan, mis lausa kutsub lamaskile viskuma. Ning ka teenindus on Boheemis niisama elurõõmus ja loomulik kui interjöör. Menüü mahub ühele õblukesele räsitud lehekesele, kuid peatselt on toidunimistule lisa oodata, kinnitab ettekandjaneiu. Seni saab seda, mis menüüs kirjas, kätte imekiiresti, vähemalt siis, kui külastajaid parasjagu palju pole. Apelsini- ja ingverimaitseline tomatisupp (25 krooni) ning mahe porru-kartulisupp (25) vuhisevad hiigeltaldrikutes lauda mõne minutiga ning näevad välja kevadiselt värvilised. Tomatisuppi saadab menüüs tärn, mis süües tõesti vürtsina keelde hammustab. Maitse on tugevalt apelsinine ja apelsinikoore tükikesi hulbib ka raevukalt punases leemes. Porru-kartulisupi portsjonit poolitab keskelt punt rohelisi sibulaid ja helerohelist taldrikutäit katavad tumedamad pestotäpikesed. Kartulisupi kohta on see roog üllatavalt mahe ja õrn ning pesto teeb maitse veelgi põnevamaks. Ning millise hinna eest!

Hinnad on Boheemi tugevaim külg, selge see. Mis siis, et järgmised road enam ni meeldivalt ei üllata. Singi-juustu krepp (40) ning salat krevettide ja magusa tšillikastmega (40) sööstavad köögist imekiiresti kohale ning on tohutu suurtes portsudes, kuid juust pannkoogi vahel pole sulada jõudnud ja salat on vesine. Mõlemad suured taldrikud on balsamico’ga kunstipäraselt kirjatud ning neid saadab ühesugune helekollane kaste, kuid maitse on liiga vängelt äädikane (ka kaste annab sellesse oma panuse). Boheemi menüü paistab praegu olevat kokku klopsitud esimesena kättejuhtunud klotsidest – seesama kaste, vängevõitu balsamico, mango­ribad (mis korduvad enamikus roogadest kreppidest magustoiduni), pestotäpid, kurgi- ja lillkapsapõhine toorsalat jne.

Värske juubelikook mango(!) ja jäätisega (30) on pisut kuivavõitu, kuid siiski maitsev kohvikõrvane, kuid tema ja kõigi teiste roogade tugevaimaks küljeks jäävad siiski suurus ja hind. Igatahes teeb Armand Boheemis oma söödikukarjääri väikseima arve.

 PS Hinne on sel korral antud avansina – heade suppide, laheda teeninduse, hindade, menüü paranemise lootuse, aguliromantika ja boheemliku vaimu eest.