3 

Kalurid Punastelt Kaljudelt

PUNASTEL MÄGEDEL: Kallaste ehk Krasnõje Gorõ vallavolikogu esimees Leonti Kromonov ei salga, et ajaloolise venepärase rööpnime taaskasutuselevõtt aitaks linnakesse meelitada rohkem turiste. Alo Lõhmus

Miks Kallaste ei tohi kasutada ajaloolist rööpnime Krasnõje Gorõ, kui Lääne-Eestis on kümnetel küladel säilinud rootsikeelsed paralleelnimed?

Kallaste linnavolikogu esimees Leonti Kromonov istub oma kabinetis sama mõru ilmega nagu president Arnold Rüütel tema selja taga toaseinal rippuval fotol. Kromonov on äsja üle Eesti kuulsaks saanud palvega anda Kallastele senise nime kõrvale ajalooline rööpnimi Krasnõje Gorõ - palvega, mille regionaalminister Jaan Õunapuu tagasi lükkas.

Riigi kohanimeregistri avaliku andmebaasi kohaselt on Eestis üle kahekümne asustatud punkti, mis kannavad võõrkeelset rööpnime täiesti ametlikult ja seaduslikult. Kakskümmend sellist küla asub Läänemaal Noarootsi vallas (vt tabel) ning nende rööpnimed on loomulikult rootsikeelsed. Lisaks neile on rootsikeelne rööpnimi olemas ka Sänna külal Rõuge vallas. 

Ent rannarootsi piirkondades nii mandril kui väikesaartel leidub ka selliseid rootsipäraseid kohanimesid, millel eestipärane rööpvorm lausa puudub. Miks siis kiusatakse kallastelasi, kes ei soovi muud kui kõigest oma ajaloolist vene nime eestikeelese kõrvale?

Juriidiline konks on selles, et kohanimeseadus ei luba rööpnimesid kasutada haldusüksustel, tänavatel ega majadel. Kallaste kui linn on haldusüksus, Noarootsi külad aga mitte. Kui Kallaste liituks mõne teise omavalitsusega ning minetaks juriidilise iseseisvuse, poleks ka rööpnimele enam takistusi.

Ent Kallastelt vaadatuna näib, nagu söönuks Eesti riik rööpnimest keeldudes oma sõnu. Kallastelased toetuvad lubadusele, mille Eesti valitsus käis välja oma teises aruandes Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni täitmise kohta. Tolles dokumendis nenditakse, et vallad, millel oleks Noarootsi eeskujul võimalik rööpnimedena kasutusel võtta ajaloolised venepärased külanimed (näiteks Kasepää, Peipsiääre, Piirissaare, Alajõe vallad), ei ole seda seni teha soovinud. Et valdu venepäraste nimede taasjuurutamisele ergutada, lubas Juhan Partsi valitsus 2004. aasta juunis esitatud aruandes: "Valitsus omalt poolt on kohanimenõukogu kaudu valmis valdu selles küsimuses nõustama ning toetama." 

Kallaste linn, kes leiab, et lubadus kehtib ka tema suhtes, kirjutas nüüd minister Õunapuule: "Kallaste omavalitsus sooviks seda toetust kasutada."

Kallaste rajasid 18. sajandi algul Venemaalt usulise tagakiusamise tõttu siiapoole Peipsit rännanud venelastest kalurid. Küla kuulus osalt Kokora, osalt Alatskivi valla alla. Vene keeles oli asula nimi (toonase õigekirja kohaselt) Krasnaja Gora, saksa keeles Krasnogor.

"Asula rajati Peipsi järve kõrgele punasele liivakivikaldale, mis pakkus kaluritele suurepärast looduslikku orientiiri. Need kaljud olid näha mitme kilomeetri kaugusele," räägib Kromonov. "Hiljem andsid naabruses elanud eestlased asulale eesti keeles nimeks Kallaste." Ta rõhutab, et ametlikult pole keegi mitte kunagi Krasnõje Gorõd ümber nimetanud Kallasteks – see nimi lihtsalt sigines senise venekeelse nimekuju asemel 1921. aastal siseministri määrusse, kui Kallastest sai iseseisev alev.

Kallaste - või teisisõnu Krasnõje Gorõ - kavatseb jätkata Eesti riigiga kirjavahetust oma ajaloolise nime tunnustamiseks.

"Kui meil lubataks seda ajaloolist rööpnime kasutada, toonitaks see veelkord meie Eesti riigi demokraatlikkust," arvab Kromonov. "Peipsivenelased on ju Eesti põlised asukad, mitte mingid migrandid."