Austraalia ­kardab tööpuuduse kolme­kordistumist

Kui Kevin ­Rudd 2007. aasta lõpus valiti Austraalia peaministriks, oli kahtlusi küllaga.

“Peaminister nimega KEVIN?” hüüdsid irvhambad (eelmine oli John Winston). Sündinud 1957?

(Mis tema ka teab?) Hariduseks Aasia kultuurilugu (Ohhoo!). Parteiks tööpartei? (Pärast 21 aastat liberaalide loodud paradiisi mäletame me siin hästi pankade laenuprotsente, mis ulatusid 18ni eelmisel leiborite ajal!)

Paraku sai uus Kevin järelekatsumisi rohkemgi – alates kinnisvaraturu mõranemisest ning maailma finantssüsteemi järkjärgulisest kokkukukkumisest. Kuidas on Austraalia end kaitsnud?

Esimese sammuna garanteeriti ­panga­arved. Alguses 10 000 dollari ulatuses, siis 20 000 ulatu­ses ja lõpuks 100protsendiliselt. Asi on ­usalduses, ent usaldust ei tekkinud – läinud aastaga võrrel­des on kaubandus vähenenud 30 protsenti, reisi­büroode odavad pakkumised ei lõpe ja ehitusfir­mad on äraootaval seisukohal – kui varem ­pan­­di ehitus käima siis, kui välja müüdud oli 25 protsenti pindadest, siis nüüd on piir 75 protsenti.

Kui ehitustegevus aeglustub, on oodata rendi­pindade hinna tõusu. Sellega seoses on ette näha aga immigratsiooni piiramist, sest pole tööd ega elamuid omadelegi pakkuda. Tööpuuduse protsendina räägitakse järgmisel aastast üheksast – praeguse kolme vastu.

Kevini tugi nõrgematele on aga tänuga vastatud. Pensionärid saavad jõulukingiks 1000 kuni 1400 dollarit, suurendatud on vanematoetusi. Toetatakse noori ­esimese kodu ostmisel – riik kingib selleks puhuks 21 000 dollarilise summa. Iga rahaandmise juurde on käinud õpetussõnad, et kõik pandagu kohe käibesse. Riik garanteerib panganduse ja ka aktiveerib olemasoleva raha.

Kevin proovib suurendada kindlustunnet, rõhudes nii tarbimisele kui ettevõtlusele. Loodud on ka spetsiaalne komisjon – ­Infrastructure ­Australia –, et riigi raha kulutada ja selle kaudu töökohti luua ning majandust ergutada (komisjoni juhatuses on vaidluste vähendamiseks vaid 12 ­liiget). Samas, kust tuleb see maksumaksjate raha? See oli liberaalide valitsus, kelle ajal sissetulek oli 20 miljardit dollarit aastas suurem kui väljaminek. See oli Howardi valitsus, kes maksis kinni Austraalia välisvõlad ning kogus raha nn tuleviku fondi. Nii on praegusel valitsusel lihtne seda majandusse suunata.

Austraalia majandus peab veel vastu, peab vas­tu seni, kuni Aasia kannab (õnneks on ­Hiinas veel 10protsendiline majanduskasv ja ­Austraalia maavarad kõrges hinnas). Siinset ­finantssek­torit ei anna USA või Euroopa omaga ­võrrelda. Aga börs on kukkunud ja maailmauudiseid jälgib iga­üks: usaldus on kahanenud ja ootusärevus õhus.

Majanduslanguse peatne jõudmine Austraaliasse poleks uudis. Saab siis näha.