2 

TULVIKUTÄHED: Elektrijänes kaameraga

Maria Koidu

Erik Riikoja on uus nimi nii seltskonna- kui erootikafotos.

Tallinnas elav Erik Riikoja (22) on oma generatsiooni tõusev täht seltskonnafotograafias ning maskuliinse erootika jäädvustajana. 1990. aastatel Eestis õitsengu läbi elanud ja seejärel soiku vajunud meesakti žanr koos selles domineerinud gay sensibility'ga elab Riikoja käes läbi uuestisündi. Eeskujuks klassikaline traditsioon, peab  ta elegantselt dialoogi kunstiajaloo kuulsate töödega. Sätitud lavastus ja tänavareportaaž ehk kunst ja elu tõmbavad Riikoja võrdselt. 

Kui peaks teda aga ühe sõnaga iseloomustama, siis kõige sobivamaks sõnaks on – elektrijänes. Ta on noor fotograaf, täis tegutsemisindu ja pildistamisrõõmu, kes kannab igal pool fotoaparaati kaasas ja on iga kell ja igas asendis valmis muudkui pildistama, pildistama, pildistama. Tõele au andes, see käib mõnikord veidi närvidele, samas on Erik ise väga optimistlik, nii et talle on seda tüütust kerge andeks anda.

Oma esimese kaamera sai Erik 10-aastaselt. Selleks oli ema nooruspõlvest pärinev SMENA 8M. Erik naerab: “Selle masina eeliseks oli tema meeletu lihtsus ja võib öelda, et tegemist oli venelaste seebikarbiga. Mõnda aega lihtsalt pedaali sõtkudes areneski mul huvi edasi ja siis sai vanavanemate juures kapist välja otsitud ka ema pimikuvarustus ning möll läks lahti. Kodune WC muutus ülejäänud perele tihti ligipääsmatuks, loodan, et nad pikka viha ei kanna!”

Erialaks valis Riikoja esialgu siiski reklaami, mida õpib Pedas oma sõnul juba “hunnik aastaid”. Fotograafiaga on ta lähemat tutvust teinud teistele fotograafidele närvidele käies ja raamatuid lugedes. “Kuna fotograafia on väga tehniline ala, siis peaks iga vähegi sellealase ambitsiooniga inimene endale esmalt aabitsatõed selgeks tegema,” arvab Erik. “Need on fotograafia algupäevilt siiani samad ning jäävad samasugusteks ka edaspidi. Algtõdesid omades saab juba rahulikult hakata keskenduma pildistamisele, teades, et pärast filmirulli ilmutamist seal ka midagi näha on,” lisab ta.

Eriku jaoks ei ole veel vahet, mida pildistada, ta ütleb: “Oluline on tõsta silmad tänavasillutiselt katuseäärtele, et näha ilu. Olgu see mõni inimene, fasaad, lumesadu, vihm, kõik nad võivad olla nii ilusad, et süda lausa sees hüppama hakkab. Just sellised igapäevased asjad on need, millest leian oma rõõmud – ülespidi olevad suunurgad aga on edasiviiv jõud. Ma olen suur laps – siiras ja otsekohne.” See on tõsi. Uuest aastast on ta ennast esialgu naisteajakirjale Cosmopolitan “maha müünud” ja nähtavasti leiab ta lähema aasta jooksul selle, millele keskenduda. Aga kes: kas paparazzo, loodusfotograaf, modellipildistaja, erootika fotograaf või reklaampiltnik? Riikoja sobiks igasse rolli.

Riikoja esimene fotonäitus, eelmise sügise Kreeka-reisi komplekt, on praegu üleval kohvikus Angel.  Järgmist näitust plaanib ta teha samuti "elavas keskkonnas, näiteks mõnes kohvikus" ja mitte galeriis. Oma fotoaparaadi kohta kasutab Erik sõna ‘tema’ ja me ei imestaks sugugi, kui tal tema jaoks öösel padja all soe koht oleks. Riikoja pilte olete siiani näinud kohalikes naisteajakirjades, aga ka Eesti Ekspressis.