Jaht Groznõi inglitele

LEEDU KOHTUS: Gatajevite lastekodu kasvandikud ootavad otsust. EE arhiiv

Soome filmirežissöör Pirjo Honkasalo otsib kaitset Leedus lastekodu pidavale tšetšeeni perekonnale. Ülevaate loost annab Imbi Paju.

Soome dokumentalisti Pirjo Honka salo rahvusvahelisi preemiaid võitnud filmi "Melanhoolia 3 tuba" kangelased, tšetšeeni orbude päästjad Hadižat ja Malik Gatajev on sattunud oma uuel kodumaal Leedus tagakiusamise alla.

Gatajevid arreteeris möödunud aasta oktoobris Leedu kaitsepolitsei ja prokurör Nomeda Oskutyte esitas neile süüdistuse "perekonna-despootias", inimkaubandusega tegelemises, terrorismis ja perevägivallas. Esimesest kahest süüdistusest küll loobuti, kuid perevägivalla eest mõisteti Hadižatile ja Malikile Leedus kümnekuune vanglakaristus ja nad eraldati Tšetšeeniast päästetud üheksast alaealisest lapsest, kellest noorim on kuueaastane.

Pirjo Honkasalo imestab, et Leedu meedias on olnud peaasjalikult esil prokuröri ja kaitsepolitsei arvamused sellest, mis Leedus elamisloa saanud perega õigupoolest juhtus.

Kohut peeti suletud uste taga ja orbusid on ähvardatud ülekuulamistel, et kui nad kasuvanemate vastu ei tunnista, saadetakse nad tagasi Groznõisse. 

Selle aasta septembris mõisteti Gatajevitele veel 1,5 aastat vanglakaristust. Gatajevid kohtusse ei ilmunud ja on seetõttu praegu veel vabaduses. Soome psühhiaatrid, kes perekonna olukorda on süvenenud, kardavad, et Hadižati tervis ja psüühika ei pea tekkinud olukorrale vastu. Lastest eraldamine ja vanglavintsutused on mõjunud nii, et naine on kolm korda üritanud enesetappu. Ka Malikile on psüühilised üleelamised jätnud rusuva jälje.

Honkasalo meelest on prokurörikesksus õigusmõistmisel pärand nõukogude õigussüsteemist. "Sõjast vintsutatud Gatajevite oleks vaja sotsiaaltöötajate ja psühholoogide abi. Kõik nende kasulapsed on näinud pealt oma vanemate tapmist. Leedu, kes on ise okupatsiooni all kannatanud, peaks olema inimsaatuste suhtes eriti empaatiline." Pärast Gatajevite arreteerimist on Leedu kaitsepolitsei otsinud läbi ka Gatajevite leedulastest sõprade eluasemeid.

Gatajevite lähedaste kodudest konfiskeeriti Pirjo Honkasalo poolt neile kingitud filmi "Melanhoolia 3 tuba" dvd. 

Honkasalo otsustas Gatajevite perekonnast filmi teha 2000. aasta alguses. "Tšetšeenide vastane propaganda oli nii tugev, et oleksin võinud isegi selle mõjul tšetšeene vihkama hakata," meenutab Honkasalo.

Need, kes on filmi näinud, mäletavad stseene, kuidas keskealine Hadižat Gatajeva korjab tänavatelt ja majade rusudest orvuks jäänud lapsi ja viib nad üle piiri Inguššiasse loodud turvakodusse. Gatajevid panid orbudekodule aluse 1996. aastal. 

Filmi saavutas suure populaarsuse, see võitis palju rahvusvahelisi preemiaid, seda müüdi 16 riigi kinolevisse ja selle võtsid enda programmi kõik suured Euroopa telekanalid. Film linastus ka Euroopa Parlamendis. Gatajevite perekonna lugu ja selle kaudu kogu Tšetšeenia traagiline olukord oli äkki kogu maailmale nähtav. Filmile lisandus teinegi tõsielumaterjal, norra ajakirjaniku Åsne Seierstadi raamat Gatajevitest "Groznõi inglid", mis tõlgiti paljudesse keeltesse.

Honkasalo valis oma filmi motoks piibli 8. käsu - "Sa ei tohi tunnistada valet oma ligimese vastu". "Otsustasin seda teha vaenlase kujundi kaudu, kelleks minu filmis olid Kremli poolt vihatud tšetšeenid. See on peen psühholoogiline mäng, väga julm - juba lapsest peast hakatakse inimestele sisendama, kes on vaenlane. Täiskasvanuna on sellega juba lootusetu võidelda - vaenlase kujund meie sees dikteerib mõtlemist ja käitumist," räägib Honkasalo.

Uus luupainajalik "Melanhoolia 4. tuba" avanes kogu oma traagikas 2008. aastal Leedus.

Gatajevite-vastase süüdistuse võtmeisik on aga nende täiskasvanuks saanud kasutütar, kes provotseeris perekonnatüli ja lindistas selle riiete sisse peidetud mikrofoni abil ning viis politseile. Mõned arvavad, et see on Leedu kaitsepolitsei provokatsioon, mille taga võib olla ka venelaste FSB.

Peretüli sai alguse, kui Gatajevite adopteeritud tütar hakkas öösiti hilja koju tulema ja vahel ei tulnud üldse. Sõda kogenud laste kasvuraskuste lahendamisel palusid Gatajevid abi ka kohalikelt nunnadelt. Nüüd on neile abiks tõtanud soome psühholoogid.

Gatajevid on kuni tänaseni nõudnud süüdistuste tühistamist. "Me oleme tahtnud kasvatada oma lapsi euroopaliku kombe kohaselt. Samas me oleme tahtnud säilitada oma tšetšeeni traditsioone. Seejuures me ei ole rikkunud Leedu seadust," kinnitas väsinud välja nägemisega ja nõrgaks jäänud tervisega Hadižat Gatajeva hiljuti Helsingis pressikonverentsil, vahetult enne uut süüdistust perekonnale.

Honkasalo on katsunud koos filmilavastaja Aki Kaurismäki ja Soome inimõigusaktivistidega ning mõnede aktiivsete leedu intellektuaalidega asja selgitada. Gatajevite lapsed on hakanud Aki Kaurismäkit "Aki Makiks" hüüdma. "Aki Maki päästab meie perekonna ära!" usuvad lapsed.

Gatajevite poolt loodud Groznõi orbudekodusse Tšetšeenias on jäänud veel mitukümmend last, keda toetati Soomest ja mujalt saadud annetustega ja kelle ees hoolitses hiljuti mõrvatud inimõiguste aktivist Natalja Estemirova. Kui Estemirova mõrvati, oli Aki Kaurismäki Kaunases Gatajevitele õigust nõudmas. Soome televisioonile intervjuud andes süüdistas maailmamainega Kaurismäki Putinit ja kogu Venemaa valitsust, kes hoiab Tšetšeeniat ja selle nukuvalitsuse juhti Kadõrovit oma jalutusrihma otsas. "Venemaal on tapetud teisigi, kes on tšetšeenide eest välja astunud, nagu ajakirjanik Politkovskaja ja selle aasta jaanuaris advokaat Stanislav Makarov." Kaurismäki on kritiseerinud ka Euroopa Liitu, kes vaatab Venemaa inimõiguste olukorrale läbi sõrmede, sest on müümas end Venemaa energiaorjaks.

Honkasalo on hakanud uskuma, et kogu kohtuprotsess on Gatajevite vastu suunatud poliitiline tellimustöö, mille eesmärk on murda maailmas tuntuks saanud tšetšeeni perekond. Leedus elavad tšetšeenid on rääkinud Soome inimõiguslastele, et Leedus algas vaenulik suhtumine neisse paar aastat tagasi, kui Kadõrov käis oma delegatsiooniga Leedus. Honkasalo iseloomustab olukorda väljendiga "stalinismi tagasitulek" - inimesed, kes on vägivalda kogenud, on ebademokraatlikule ja inimvaenulikule riigikorrale, nagu on Venemaa poolt kontrollitud Tšetšeenias, ohtlikud. Honkasalo on pöördunud Gatajevite saatust puudutava probleemiga ka Soome presidendi Tarja Haloneni poole, kes kohtus 7. oktoobril Helsingis Leedu presidendi Dalia Grybauskaitega.

Perekond Gatajevite saatus on pannud ka leedulasi poolt ja vastu reageerima. Osa arvab, et prokuratuur levitab sihipärast Gatajevite vastast infot, osa arvab, et probleem on tekkinud kultuuri konfliktist ja oskamatusest seda selgeks rääkida, osa arvab, et välismaalaste toetus Gatajevi perekonnale on sellele suurperele majanduslik ­kullaauk. Honkasalo rõõmustas, kui kuulis Leedu televisiooni vestlussaatest, kus käsitleti Gatajevite perekonda puudutavat olukorda põhjalikult ja perekonda toetavalt.