15 

Jõgeval kadus CD-plaat riigisaladusega

Malevapealik läheb närvi
Jõgeva maleva pealik Janno ­Rosenberg (37) on turjakas mees, kes võtab Eks­pressi vastu sõjaväelaslikult sirge selja­ga, nagu oleks äsja raudkangi alla neelanud. Tema terekäsi on viisakalt pehme, aga nägu püsib pinges justkui saja meetri jooksjal olümpiafinaali stardis.
Esiteks palub ta esitada isikut tõendavad dokumendid, küsib elukoha aadressi ning märgib minuti pealt üles nii jutuajamise algus- kui ka lõpuaja. “Pildistada võib ainult õpperuumis,” hoiatab ta.

Küsimused Utsali kohta ajavad Rosenbergi ilmselgelt närvi, kuigi mehe vastused väidavad vastupidist: midagi pole maha äritud, hoopis Kaitseliit ostis maad juurde. Ja ta ehitab tõesti praegu Tartusse isiklikku maja, kuid see pole kuidagi Utsali looga seotud.

Ka Kaitseliidu avalike suhete juht Neeme Brus teatab, et Kaitseliit võib maid osta ja müüa vaid valitsuse loal ning Kuntuse ema vandenõuteooria ei kannata kriitikat.

Mis puudutab salajase plaadi haihtumist, siis siin püsib Rosenberg kindlalt kuss. Vastab küsimustele, et seda “ei saa kommenteerida” ja “raske kommenteerida” ning soovitab pöörduda Tallinnasse pressiesindaja poole.

Ekspressi käsutuses on väljavõtted sisejuurdluse materjalidest, ülekuulamistest kaitsepolitseis, kohtuotsused, kirjad ministritele ja palju muid pabereid. Sealt tulevad selgelt välja ka Rosenbergi ja tema lähemate kaasvõitlejate arvamused.

Raamatupidaja lubas CD tagasi tuua, aga muutis meelt
Draama Jõgevamaal puhkes 3. augustil 2005, kui Reet Kuntus oli esitanud avalduse lõpetada töö raamatupidajana ning Kaitseliidu pearevidendi Maie ­Rello järelevalve all käis asjade üleandmine. Ootamatult selgu s, et m itte kusagil pole CD-plaati salakoodidega.

Janno Rosenberg teatas ülekuulamisel kaitsepolitseis, et helistas kohe Kuntusele, kes viibis parajasti haigena Tartus. “Kõigepealt ta väitis, et ei ole mingit CD-ketast saanud. Kui ma ütlesin talle, et minu käes on paber, kus on kirjas tema nimi ja allkiri, mis tõendavad, et ta on selle CD-ketta saanud, lubas ta tulla ja anda kõik oma asjad üle ja muuhulgas ka selle CD-ketta.

Pearevident helistas Reet Kuntusele ja ka temale lubas Kuntus, et tuleb ja annab asjad üle, muu hulgas ka selle CD-ketta.

Kui pearevident ütles, et salastatud CD-ketta majast välja viimine on karistatav, siis Reet Kuntus muutis meelt ja ütles, et ei tea, kus on CD-ketas.

Esmalt väitis Reet Kuntus, et CD-ketas võib olla sekretäri käes, siis ta muutis meelt ja soovitas meil vaadata oma lauasahtlisse. Kui seal ka ei olnud, siis soovitas vaadata kapi peale. Ma helistasin talle veel kord ja ütlesin, et ta tuleks kohale ja aitaks meid otsida ning näitaks meile, kus see CD-ketas võib olla, kuna tegemist ei ole mingi tavalise asjaga, mis lihtsalt võib ära kaduda. Selle peale ütles tema, et ta ei tule kuhugi ja et teda see asi ei huvita.”

Äkki sattus salaplaat muusika sekka?
Kaks päeva hiljem saatis Rosenberg Kaitseliidu ülemale major Benno ­Leesikule Tallinna ettekande, kus teatas, et oli Kuntust korduvalt hoiatanud, sest naine viibis töökohas väljaspool tööaega ja puudus omavoliliselt. “Usun, et pr Kuntuse eesmärgiks on kahjustada Kaitseliidu (Jõgeva Maleva) mainet.”

Kuntus ei salga, et tema läbisaamine ülemustega oli väga nadi. Neile ei meeldinud, et naine töötas tihti hilja õhtuti ja ei teadnud “mis asi on võim”.

Kaitseliidu inspektor Kert Kaevats tegi kiiresti teenistusliku juurdluse ja leidis, et kõik tõendid viitavad sellele, et “Reet Kuntus on kas hooletu suhtumisega selle [CD-plaadi] kaotanud või pahatahtlikult ära peitnud”.

Ülekuulamisel Kaitsepolitseis märkis Kaevats, et “malevas arvati, et raamatupidaja võis selle CD viia kogemata koju koos oma asjadega, mille seas oli tal ka muusika-CDsid. Arvatakse, et võib-olla ta lihtsalt ei julge seda CDd tagasi tuua.”

Vaneminspektor Riivo Piirson väitis, et Kuntus vihjas korduvalt “otsige ise – see CD-ROM asub maleva staabis”, justkui oleks selle kusagile peitnud, aga kohta ei ütle.

Kannapööre: prokurör lõpetab kriminaalasja
Asja võttis üle Kaitsepolitsei. Kriminaalasi algatati paragrahvi alusel, mis käsitleb muuseas riigisaladusega teabe­kandja kaotamist ja näeb karistusena ette rahatrahvi või kuni aasta vangistust.

Asjaosalised käisid riburada uurija Marlen Piskunovi jutul.

Mullu 3. märtsil otsustas aga Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Heili Sepp kriminaalmenetluse lõpetada.

Selgus, et raamatupidaja Kuntus hoidis CD-ketast tavaliselt sekretäri juures seifis, kuhu pani selle pärast kasutamist tagasi. Kui aga sekretär oli juba ära läinud, siis käitus ta “vastavalt Janno Rosenbergilt saadud korraldustele”, s.t peitis CD kuhugi kabinetti – kas arvutil oleva kuusekese alla, maksuteatmike vahele laual või tööajal oma kotti. Mõnikord jäi CD käekotis ka ööseks kabinetti.

Kuntuse väitel oli võimalik, et kabinetis võis keegi teine võtta CD ja mujale paigutada. “Ta pöördus korduvalt Rosenbergi poole, et paigaldada raamatupidamise ruumi seif või lukustatav sahtel ning luua korralik žurnaalisüsteem turvaseifi kasutamiseks, aga palveid ei rahuldatud.”

Kuntus väitis, et andis CD-plaadi 30. juunil või 1. juulil sekretäri kätte ja rohkem pole tema seda enam näinud. Sekretär Marika Kallemaa ei mäletanud, et Kuntus oleks talle tol päeval plaadi andnud.

“Analüüsides kogutud tõendeid, leian, et ühest põhjuslikku seost R. Kuntuse hooletu käitumise ja CD kadumise vahel ei ole võimalik tuvastada,” teatas prokurör Sepp.     

Riigisaladuse kaotamine maksab 5100 krooni
Prokurör Sepp pööras tähelepanu ka riigisaladuse kaitse tingimustele. Salajasi teabekandjaid tuleb hoida turvakonteineris või erijuhul metallist dokumendikapis või sahtlis, kui see asub turvaalal. Vastasel juhul peab dokumendid viima panka või asutusse, kus on turvanõuded täidetud.

Jõgeva malevas polnud aga kõigil Kuntusega ruumi jaganud töötajatel riigisaladusele juurdepääsu luba. Samuti puudus turvaala häiresüsteemi kooskõlastus. “Seega ei olnud Kaitseliidu Jõgeva Malevas tagatud elementaarsedki riigisaladuse kaitse nõuded, milleks on turvaala olemasolu koos sellest tulenevate reeglitega,” leidis prokurör.

“Ma ei saanud ju hoida seda CDd turvaalal, mida ei eksisteeri!” seletas Kuntus ka nüüd Ekspressile. “Allkirja plaadi hoiustamise kohta saanuksin ma anda siis, kui olnuks, kuhu allkirja anda, aga seda paberit lihtsalt polnud olemas. Veebruari lõpust saadik ei andnud ma ühtki allkirja.”

Siit võinuks kirves nihkuda pealik Rosenbergi kohale: miks reegleid ei täidetud?

Kuid elu teeb tihti ootamatuid pöördeid. Rosenbergi ei tõmmanud keegi liistule. Kaitseliidu pressimees ­Tanel Rütman: “Antud küsimuses ei tuvastanud kaitsepolitsei teiste inimeste süüd. Seega pole ka rohkem kedagi karistatud.”

Süüdi jäi raamatupidaja Kuntus. Kriminaalasi kukkus küll ära, kuid kaitsepolitsei karistas teda 5100 krooni suuruse trahviga väärteo korras. Naine viis asja Tartu Maakohtu ja Riigikohtu ette, kuid sai ka seal lüüa.

Muuseas, Riigikohus ütles oma hiljutises otsuses, et isegi siis, kui riigisaladuse nõudeid oleks rikkunud mõni teine ametnik lisaks Kuntusele, ei välistanuks see raamatupidaja karistamist. Ta ju andis allkirja CD-plaadi vastuvõtmise kohta ja plaat on kadunud.

Kaitsepolitsei politseidirektor Alo Lepik märkis kohtule saadetud kirjas, et raamatupidajal olid tingimused CD-plaadi hoiustamiseks, ta lihtsalt ei kasutanud neid. “Arvestades, et Kuntus kasutas oma töös ainult üht salastatud teabekandjat, oleks temale selleks personaalse seifi ostmine olnud põhjendamatult ebaproportsionaalne kulutus.”

Mõnikord maksab seif rohkem kui riigisaladus.

PS Enne avaldamist tutvust looga Kaitseliidu pressiteenistus. Avalike suhete juht Neeme Brus: “Kaitseliit ei häbene vigu: tõepoolest, riigisaladus läks kaotsi, riigikohus on oma otsuse teinud. Kuid kõik muu selle kirjatüki juures on halvalõhnaline ja ei tugine kahjuks faktidele.”