Ajupoolkerade aktiivsus

Inimese aju jaguneb vasakuks ja paremaks ajupoolkeraks. Vasak poolkera juhib paremat kehapoolt ja parem vasakut. Igal inimesel domineerib vasak või parem ajupoolkera, ideaalne oleks muidugi saavutada tasakaal.

Et leida, kumb poolkeradest on sinul aktiivsem, tee linnuke iga sinule sobiva väite kohta.

A

• Mulle sobib arvutamine.
  
  
• Mul on analüütiline mõistus.
  
  
• Ma mõtlen loogiliselt.
  
  
• Ma oskan keelt ja kõnet kasutada.
  
  
• Mulle meeldivad teaduslikud probleemid.

B

• Ma olen kunstnikuloomuga.
  
  
• Ma kaldun ka päevasel ajal unistama.
  
  
• Ma olen musikaalne või armastan muusikat.
  
  
• Mul on hea visuaalne kujutlusvõime.
  
  
• Mul on tugev rütmitunne.

Kui linnukesi sai rohkem A-rühma väidetele, domineerib sul vasak ajupoolkera, kui aga linnukesi on rohkem B-väidetel, oled põhiliselt parema ajupoolkera inimene. Vaatame, mida me nendest poolkeradest teame.

Vasak ajupoolkera

• on seotud parema kehapoolega;
  
  
• tegeleb korraga ühe asjaga;
  
  
• kontrollib verbaalseid ja matemaatilisi funktsioone;
  
  
• tegeleb ajaga;
  
  
• juhib õiget väljendusviisi ja keele kasutust;
  
  
• vastutab sõnade ja numbrite meelespidamise ja äratundmise eest;
  
  
• juhib mõtlemist ja loogilist analüüsi.

Parem ajupoolkera

• on seotud vasaku kehapoolega;
  
  
• saab tegelda mitme asjaga korraga;
  
  
• juhib näoilmet, hääletooni, kehakeelt;
  
  
• kontrollib käitumist, rütmi ja kunstnikuvõimeid;
  
  
• juhib visuaalset meelespidamist ja äratundmist;
  
  
• vastutab intuitsiooni ja holistilise mõtlemise eest;
  
  
• on seotud unistamise ja fantaseerimisega.

Ajupoolkerade aktiivsuse test
Alljärgnev test võimaldab Sul leida, kumba ajupoolkera töö on aktiivsem. Loe toodud väited läbi ja hinda, kui hästi nad Sind iseloomustavad skaala 1–10 ulatuses.

Vastused märgi vastuste lehele väidete järjekorranumbri järele. Ole vastamisel võimalikult aus ja kirjuta esimene reaktsioon, sest tõenäoliselt iseloomustab see Sind täpsemalt, kui pikema juurdlemise tulemusel saadud vastus.

Hinnangute andmisel

10    – olen täiesti selline;
5    – olen mõnikord selline, ei oska öelda, sõltub olukorrast;
1    – ei tule kõne allagi, ei iial.

Kasuta hindamisel skaala kõiki numbreid, püüdes võimalikult vältida hinnangut 5 punkti.

1. Langetan otsuseid pigem objektiivsete tõsiasjade kui tunnete põhjal.
2. Mul on üleloomulikke võimeid.
3. Probleemide lahendamisel kasutan meelsasti sümboleid ja kujundeid.
4. Olen kunstiliselt või muusikaliselt andekas.
5. Olen loogiline.
6. Oskan hästi lahendada ristsõnu.
7. Suudan kiiresti lugeda.
8. Mu unistused on elavad.
9. Suudan kergesti leida sõnadele sünonüüme.
10. Mäletan unenägusid.
11. Mu unenäod on elavad.
12. Suudan sujuvalt kasutada sõnu.
13. Suudan tõhusalt kasutada kujutelmi toeks mälule ja mõtlemisele.
14. Lähenen probleemide lahendamisele mänglevalt.
15. Lähenen probleemide lahendamisele tõsiselt ja asjalikult.
16. Tahan, et mu kogemused oleksid hästi planeeritud ja struktureeritud.
17. Lugedes ja mõteldes istun meelsasti sirge seljaga.
18. Minu mõtted koosnevad sõnadest.
19. Minu mõtted koosnevad kujutelmadest ja kujunditest.< /li>
20. Asjade seletamisel tahan kasutada visuaalset esitlusviisi.

Liida kokku vasakule ja paremale ajupoolkerale antud punktid.

Vasaku ajupoolkera küsimused: 1, 5, 6, 7, 9, 12, 15, 16, 17, 18.

Parema ajupoolkera küsimused: 2, 3, 4, 8, 10, 11, 13, 14, 19, 20.

Edasi lahuta suuremast arvust väiksem ja jaga tulemus 10-ga.

Näiteks 74 (vasak) – 48 (parem) = 26; 26 : 10 = 2,6 (vasaku ülekaal).
Suurem number näitab, kumba ajupoolkera töö on valitsev. Mida suurem see number on, seda enam kõnealust poolkera Sa kasutad. Kui lõpptulemus on suurem kui 0,7, võib öelda, et üks ajupoolkera on valitsev. Kui tulemus jääb 0,7st allapoole, on ajupoolkerade töö peaaegu tasakaalus.