35 000 aastane eurooplane

Kui talle ülikond selga panna, siis ei tunduks ta mõnel Euroopa äritänaval sugugi võõras. Tegelikult aga kuulub see nägu vanimale Euroopast leitud inimesele. Seitsme aasta eest ühest Rumeenia koopast leitud koljutükkide põhjal lõi “esimese eurooplase” näo Briti kriminalistikaekspert Richard Neave. Esivanemat tutvustatakse 10. mail BBC 2 saatesarjas “The Incredible Human Journey”.

Esivanema nägu ilmutab mitmeid ühisjooni varaste Euroopa asukate ja nende Aafrikas elanud esivanemate vahel. Üldiselt ­arvatakse, et tänapäeva inimese eellased kujunesid Aafrikas välja 200 000 kuni 100 000 aasta eest ning rända­sid umbes 60 000 aastat tagasi teistele mandritele, tõrjudes sealt välja inimliigi varasemad esindajad.

Euroopa vanima inimese alalõua­luu leidsid matkajad Karpaatidest 2002. aastal. ­Kolju ülejäänud osad leiti samast aasta hiljem. Süsinikmeetodil määrati luude vanuseks 34 000 – 36 000 aastat.

Sel ajal asustas Euroopat kaks inimliiki – neandertallased, kes olid saabunud Aafrikast mitukümmend tuhat aastat varem, ja tänapäeva inimesega sarnasemad nn kromanjooni inimesed.

Tänapäeva inimese koljuga võrdlemisi sarnane pealuu on pisut suurem ja tugevam ning tal on suuremad purihambad. Kuigi nahavärvi pole võimalik tuvastada, oletatakse, et see oli tänapäeva põhjarassi kuuluvate eurooplaste omast tumedam. Teadlased pole veel kindlad, kas leitud luud kuuluvad naisele või mehele.

Varaseimad Euroopas elavad kromanjooni inimesed polnud sugugi primitiivne inimtõug – nad ehitasid onne, kasutasid kivist relvi ja tööriistu, maalisid koobaste seintele jooniseid ja valmistasid merekarpidest ehteid.