31 

Viktor Kaasiku kübaratrikk maaga

PEREMEES TULI JA PEREMEES TEEB: Vallo Kruuser

Tippadvokaat Viktor Kaasik pistis oma endise kliendi, vineerivabrikant Lutheri pärijate maa võileivahinnaga oma tasku. Nüüd kerkib sinna advokaadi vägev maja.

Tippadvokaat Viktor Kaasik pistis oma endise kliendi, vineerivabrikant Lutheri pärijate maa võileivahinnaga oma tasku. Nüüd kerkib sinna advokaadi vägev maja.

Aastal 2000 jättis Riigikohus jõusse Harju maavalitsuse otsuse mitte tagastada Dorothea Lutherile Jõelähtme vallas Haapse külas asuvaid maaüksust Villa Strandhof.

See oli järeltulijate viimane luhtunud katse saada tagasi kunagise kuulsa mööblivabrikandi Martin Lutheri siia jäänud vara. Aastaid kestnud protsessimine endise suvekodu pärast lõppes lüüasaamisega, sest kohus leidis, et 1940. aasta vabatahtliku Saksamaale ümberasujana loobus Luther oma varast juba enne selle natsionaliseerimist.

Välismaalased tühjade pihkudega minema saadetud, asus Haapses tarmukalt tegutsema töösturi järglasi kaheksa aastat ja kõigis protsessides ebaõnnestunult esindanud vandeadvokaat Viktor Kaasik. Kuid seekord enda nimel. Kibekähku leidis tippadvokaat üles Marina Uusranna, kellele kuulus hunnitus rannapiirkonnas viimane maja, mille juurde polnud veel erastatud teenindusmaad.

Uusrannalt ostetud vana suvemaja oli küll inimestest hüljatud ning tulekahjust puretud, ent asus kohal, millega kaasnes kuldne võimalus - et Lutherite tagastamisnõue oli nüüd mängust väljas, sai Kaasik endale taotleda kogu selles piirkonnas vabaks jäänud maad. "See, kuidas ta leidis selle maa peal üles ainsa erastamata hoone omaniku, on tema asi," ei spekuleeri Jõelähtme abivallavanem Ülo Laanemets pikalt. "Edasi läks kõik juba loogilist rada pidi."

40 korda alla turuhinna

Tänavu 18. jaanuaril allkirjastati Jõelähtme vallas maa ostueesõigusega erastamise leping, millega Kaasik ostis 11,6 hektarit merepiiriga metsamaad. Säärast tehingut näevad kinnisvaramaaklerid ainult ilusates unenägudes: riik küsis Tallinnast pooletunnise autosõidu kaugusel ülisoodsas piirkonnas asuva maa ning sellel kasvava metsa eest vaid 191 000 krooni, mille Kaasik tasus täies ulatuses EVPdes. Päevakursi järgi oli tehingu reaalne hind 130 000 krooni.

Müügiks on seda raske nimetada. Umbkaudse arvestuse järgi tuleb Kaasiku ostetud maa ruutmeetri tegelikuks hinnaks pisut üle ühe krooni ehk 40 korda alla turuhinna. "Ostueesõigusega erastamine on inimesele tohutu võit," ei lase Ülo Laanemets end häirida. "Sel puhul ei ole turuhinnast juttu."

Inglismaal elav ja esivanema siinseid pärandiasju kõige aktiivsemalt ajanud Yens Marsen-Luther kuuleb esivanemate maa langemisest oma ihuadvokaadi kätte Ekspressilt. "Mulle teeb muret, et teile antav informatsioon ei tooks minule kaasa kohtuhagi ja sama suurt muret valmistab mulle, et Kaasik on kasutanud oma positsiooni ja teadmisi minu perekonna asjadest, et oma kukrut täita," on Marsen-Luther ettevaatlik. Tema sõnul leppisid nad algusest peale Kaasikuga kokku, et õnnestunud tagastamise korral saab advokaat osa mereäärsest kinnistust endale.

Sundseis: riik pidi maa Kaasikule müüma

Haapselaste meelest lõhnab kogu lugu veidralt, et mitte öelda korruptiivselt, sest varem olid tükke samast maast püüdnud erastada kõik naabruses elavad inimesed. Ja kõik nad kupatati vallamajast tagasi. Kaasikule aga anti maalahmakas pikema puiklemiseta.

"Kõik teised on küsinud maad. Öeldi, et ei saa kõiki maid maha parseldada. Aga mõni inimene küsib ja saab," on samas kandis 4000 ruutmeetrit omav Margus Konsap hämmeldunud. Teine ilmajäänu nendib: "Näib, et see maa ootas ainult Kaasikut."

Jõelähtme vallaametnike sõnul on kõik juriidiliselt laitmatu ja tegelikult ei saanudki nad muud moodi, kui pidid kogu maa Kaasikule loovutama. "Ma saan täiesti aru nende inimeste solvumisest, aga nad ei saa maad teist korda ostueesõigusega erastada," selgitab abivallavanem ja kohaliku maa-ameti juht Laanemets. "Kaasik tabas õige hetke, teades ise ära, millal Lutheri vaidlus lõpeb, et maale piltlikult öeldes käpp peale panna."

Kaasiku maatehingu õigsust kontrollis Harju maavanem Orm Valtson isiklikult. Hoone vastu, tänu millele ta supertehingu sooritas, ei tunne Kaasik enam huvi. Kinnitamata andmetel on kokkulepe, et selle saab Mariina Uusrand endale tagasi. Viimane palub küsimused endale e-postiga saata, kuid jätab neile vastamata.

Häärberid merele liiga lähedal

Pikema viivituseta tükeldas suurmaaomanik Kaasik talle kuuluva Strandhofi kinnistu ning müüs üle poole sellest edasi ühele mõjukamale kohalikule venelasest ettevõtjale Anatoli Kanajevile. Endisele Muuga sadama peadirektorile kuulub nüüd 8,3 hektari suurune maatükk, mis kannab tabavat nime - Naudingu.

Endale jättis Kaasik Strandhofist 3,3 hektarit, kus ta kevadel ehitust alustas. Pisut hiljem lõi kopa maasse Kanajev. Praeguseks on Kaasiku tellitud aukartustäratav palkmaja, mida kohalikud hellitavalt "teremokiks" kutsuvad, juba katuse all, Kanajevi majal kerkivad alles seinad.

Kuid tegelikult peaks ehitusplatsidel usina haamrikopsimise asemel uluma sügisene meretuul. Nimelt avastas keskkonnainspektsioon suve lõpus, et mõlemad häärberid olid joonistega lubatud 100meetrisest kaitsevööndist 30 meetri võrra merele ligemale nihkunud. Ehitusload peatati.

Jälle näitas ametkond üles äärmist vastutulelikkust. Vallaarhitekt Leili Müüri sõnul ei ähvarda rikkujaid ettekirjutus, trahv ega noomitus, vaid hoopis ala detailplaneering tehakse vastavalt reaalsele olukorrale ümber. Seni peab siiski ehitus seisma.

Ometi jätkus sel esmaspäeval majade juures häirimatu ehitustöö. Mõlemat maja püstitava firma PS Invest esindaja utsitab ajakirjanikke eemale: "Muidu ma pean omanikule selgitama, miks ma teid eravaldusse lubasin."

Viktor Kaasik väidab, et pole ehiusloa peatamise kohta ühtegi dokumenti saanud. Abivallavanem jällegi kinnitab, et paber anti advokaadile isiklikult üle.

Naabrid piiramisrõngas

Ülemöödunud nädalal toimus Jõelähtme vallavalitsuse maa-ametis Strandhofi kinnistu detailplaneeringu arutelu, mis möödus ebaeestlaslikult kirglikus õhkkonnas. Haapse külaelanikel ajas kopsu üle maksa see, kuidas uustulnukad nad piiramisrõngasse võtsid.

Nimelt on Srandhofi ja Naudingu kinnistud kokku nii suured, et nende sisse jääb omakorda mitu pisemat krunti ja maja. "Enne kui ehitus üldse käima läks, hakkas jube tarastamine," kurdab üks kohalikest. Muuhulgas tõkestas Kaasik tee supelranda.

Suve jooksul on suhted hiliste tundideni kestvast ehitusest häiritud naabritega pidevalt halvenenud. Ehkki pinged on õhus, kardavad külaelanikud oma nime all mõjuka tegelase kohta kriitiliste märkustega esineda.

Lisapingete allikas on Kaasiku eravaldustesse jääv palliplats. Enne erastamist lepiti vallas suusõnal kokku, et see jääb ka edaspidi kõigi kasutada. Nüüd aga mõtles Kaasik ümber ja plaanib sinna hoopis maja oma vanemale pojale.

Üks lähemaid Kaasiku naabreid on tema ülikooli kursusevend, samuti riigi hinnatuimate advokaatide hulka kuuluv Üllar Talviste, kelle koduakendest avaneb vaade kähku kerkivale massiivsele palklossile.

Hetkeline sissekirjutus Haapsele

Teatavasti kuulub Viktor Kaasikule ka Tallinnas Maarjamäel üüratu elamu. Võibolla tekitas maale kolimise mõtte firma Onix Invest kava rajada Maarjamäele 16korruseline kortermaja, mille akendest avaneks vaade otse Kaasiku ja teiste selle piirkonna luksuselamute hoovi.

Jõelähtme vallas võeti Kaasik aasta algul avasüli vastu. "Igal juhul meile andis ta sõna, et tuleb siia elama," on abivallavanem Laanemets advokaadi käitumisest häiritud. Nimelt lasi innukas erastaja asjaajamise alguses end kanda kohalike elanike registrisse, mis tähendanuks muuhulgas vallale lisatulu osa tema tulumaksu näol. Kui aga register viimastel nädalatel uuesti üle vaadati, oli Kaasiku nimi sealt haihtunud.

Tõenäoliselt oli Kaasik sunnitud end Tallinna elanikuks tagasi vormistama, sest ta kandideerib lähenevatel valimistel Pirita linnaosas Keskerakonna nimekirjas Tallinna volikokku. Pirita ja Viimsi on täis Kaasiku näoga valmimisplakateid. "Ma ei hakka seda kommenteerima. Mul on Ekspressiga kurvad kogemused," vastab välismaal viibiv Kaasik telefonil. "Minu südametunnistus on puhas. Olen teinud legaalse tehingu ja pole kellelegi liiga teinud. Seda kõike on kontrollitud."

Yens Marsen-Luther, kes suhtles Kaasikuga viimati enne mulluseid jõulupühi, on kogu loole käega löönud. "Ma ei tea, mis on saanud minu pere muudest varadest ja kuna ma olen kulutanud palju aastaid lootuse ja lootusetuse ameerika mägedes, olen ma otsustanud kogu saaga meelest heita ning keskenduda Hiiumaal oma rahuliku maatüki ostmisele, kus ma saan veeta rõõmsaid suvesid oma abikaasa, pere ja sõpradega."