Kuidas vältida turistilõkse?
VÄRSKE VAADE: London ei pea tingimata tähendama punaseid busse ja vahakujude muuseumi. Pildid Docklandis päiksetõusu ajal. VISITBRITAIN.COMPõline londonlane Martin Kearton paljastab oma kodulinna väikseid ja suuremaid saladusi.
Kui arvate, et kavatsen üle korrata klassikalised igas Londonit iseloomustavas turismiteatmikus leiduvad põhitõed, siis tuleb teil pettuda. Ma ei varusta teid nimekirjadega kõiksugu tähtsatest telefoninumbritest ja aadressidest. See on ometi teie, mitte minu puhkus. Ma ei ütle ka metroopeatuste asukohti, mis oluliste vaatamisväärsuste juures asuvad. Selleks ostke kaart. Räägin vaid sellest, mida räägiksin lennukis teie kõrvale istuma sattudes.
Esiteks, kuidas ringi liikuda. Lennujaama jõudes tasuks vältida ronge, millel ilutseb silt “ekspress”, muidugi juhul, kui teid ei kannusta tuline rutt. Kõige kiiremini kahaneb sellise transpordi kasutamisel raha teie pangakontolt. Mõistlikum oleks Heathrow’ lennujaama saabudes kasutada metrood ning eelistada tavalist rongi või bussi Stanstedist, Lutonist või Gatwickist lahkumiseks. Londonisse jõudes muretsege endale Oyster Card. Isegi juhul, kui viibite linnas vaid paar päeva, tasub kaardi ostmine end kuhjaga ära. Ühe vahemaa katmiseks metrooga kesklinna piirkonnas kulub umbes neli naela. Oyster Cardiga on see summa vaid nael ja 50 penni. Ka bussipilet on kaardiga poole odavam, kui eelistada seda sularahale.
Kaardi ostmisel tuleb sissemaksuks küll lisaks kaardi hinnale loovutada kolm naela, kuid selle saab lahkudes tagasi – kui te ei plaani enam iial Londonisse sattuda.
Ei ole väga mõistlik istuda ka ühte paljudest avatud katusega kahekorruselistest bussidest. Peate välja käima õige kopsaka summa, et kuulata, kuidas mõni tüdinud õpilane monotoonsel toonil teile midagi kohalikest vaatamisväärsustest kõrva pomiseb. Istuge hoopis bussile number 15, mis sõidab Trafalgari väljakust Town Hillini, ja võite nautida suurepärast ülevaadet Londonist, käies selle eest välja vähem kui naela.
Thamesil sõitmiseks eelistage kohalikku laevateenust spetsiaalselt turistide jaoks liikuma pandud laevadele. Üks populaarsemaid reisimarsruute on Tate Britaini ja Tate Moderni vahel ning marsruut, mis viib Greenwichisse. Avanevad samad vaated vaid murdosa hinna eest, mida kulutaksite, valides turismilaeva. Ärge unustage ka jalutamise võlusid. Londoni kesklinn ei ole üldse nii hiiglaslik. Õhtune jalutuskäik mööda Thamesi lõunakallast Westminsteri sillast Toweri sillani on hingematvalt kaunis elamus.
Teiseks, mida näha ja teha. Soovitan hoolega kaaluda, enne kui hakkate laristama Londoni turismimagnetitele. Mõned neist, näiteks Tower, Westminster Abbey või ka London Eye, on kallid, kuid õigustavad oma hinda. Samas teised, näiteks Madam Tussaud või London Dungeon, on huvipakkuvad lastele, aga piletihinnad on neis paigus liialt üleskruvitud. Miks üldse maksta, kui on küllalt tegevusi, mida saab nautida täiesti tasuta. Kui te ei plaani Londonis veeta just tervet kuud, siis pakub linn oma arvukate muuseumidega tegevust ja vaatamist rohkem kui küllaga. Külastage näiteks National Galleryd, National Portrait Galleryd, Tate Britaini, Tate Moderni, V&A-d, British Museumi, Science Museumi, Natural History Museumi, Maritime Museumi, Imperial War Museumi. Kindlasti uudistage turge.
Imelist lillevalikut nautige Columbia Roadil, antiikesemeid leiate Portobello Roadilt, Londoni
tänavamoodi esitletakse Camden Lockil ning Briti köögikunsti tippsaavutused on pakkumisel Borough’ turul.
Kui jääte Londonisse pikemaks ajaks, siis tasub mõelda paaripäevasele väljasõidule. Lähedal asuvad Oxford, Cambridge, Canterbury on kõik suurepärased sihtkohad. Rongiga minnes kehtib nädalavahetustel soo
duspakkumine, neljal reisijal tuleb maksta vaid kahe inimese eest. Võib minna ka bussiga. Bussid Oxford Tube ja Cambridge Tube on soodsad ja sõidavad öö läbi.
Kolmandaks, söömine ja joomine. Eeldan, et teilgi ei ole võimalik piiramatult laristada peentes restoranides. Kui teil see võimalus oleks, siis ei leiaks ma teid enda kõrvalt turistiklassis lendamast. Kesklinnas olles soovitan süüa lihtsalt ja odavalt. Võileibade ketid, näiteks Pret à Manger ja Eat, on mugavad ja taskukohaste hindadega. Hiinalinnast ja Sohost leiab samuti meeldivalt odavaid söögikohti. Soovitan nautida ka meie kuulsat Inglise ilma ja seada sammud mõne pargi poole pikniku pidamiseks. Pudeli veini ja midagi meelepärast suhu pistmiseks saab kergelt supermarketist.
Mis puutub pubidesse, siis kohti, kus pakutakse vaid välismaist pilsenit, vältige nagu katku. Kui oled juba kord Inglismaal, siis tuleks ikka juua kohalikku õlut. Paljud kipuvad nina krimpsutama, kui kuulevad Wetherspooni keti nime, aga võin kogenud õllesõbrana kinnitada, et kohalikku õlut nii odavalt ei pakuta kuskil mujal. Lord Mooni nimeline pubi asub Trafalgari väljakust vaid 50 jardi kaugusel, kui mööda Whitehalli alla kõndida. Seadke end mugavalt sisse ning laske enda ette asetada “õllelaud”, millel seisab reas valik pubis pakutavatest õllesortidest. Vihmase ilma korral saab selle tegevuse käigus rahumeeli paar tundi surnuks lüüa. Kui juhtute olema pisut valivam, siis soovitan uurida veebilehte http://www.beerintheevening.com/ .
Peakski nagu kõik olema. Kui teid huvitab poodlemine, siis selles valdkonnas ei osutu ma kuigi väärtuslikuks abimeheks. Kui teid paelub ööelu, siis selle jaoks olen lihtsalt liiga vana.
Lõpetuseks annan siiski veel viimase näpunäite. Pidage meeles, et me londonlased oleme sõbralikud, kuid samas tagasihoidlikud. Kui peaksite ära eksima või abi vajama, siis astuge aga julgesti ligi ja tehke juttu. Oleme alati meeleldi valmis aitama.
