Inimvõimete piir arvutatud

Sadat meetrit ei jookse ükski inimene kiiremini kui 9,48 sekundit, väidab USA teadlane, kes on matemaatiliste meetoditega analüüsinud hurtade, hobuste ja inimsportlaste kiirusrekordeid. 1920. aastatest alates kirja pandud andmetest selgub, et eri tõugu koerte ja traavlite uute tippmarkide graafikujoon tasandus platooks ajavahemikus 1940.–1970. aastateni; sestpeale on tulemused paranenud väga visalt. Stanfordi ülikooli bioloogiaprofessori Mark Denny arvates oli põhjus intensiivne aretustöö, mis viis need loomatõud just seks ajaks optimaalsesse võiduajamisvormi.

Loomade spordisaavutuste arengukäigu põhjal loodud matemaatilist mudelit inimestele rakendades selgus, et meessprinterite parim võimalik tulemus saja meetri jooksus on ainult 0,21 sekundit praegusest maailmarekordist kõvem. Suhteliselt veelgi lähemal on platoole aga naispikamaajooksjad, kes Denny järgi ei saa maratoni maailmarekordit enam rohkem parandada kui 2 minuti ja 44 sekundi võrra.

Mõned teised sporditeadlased usuvad aga, et inimvõimete piirini jõudmine võib siiski ka kaugemasse tulevikku lükkuda, sest üha täiustuvad treeningumeetodid võivad aidata sportlastel saavutada niisuguseidki tulemusi, mis oleksid Denny mudeli järgi juba võimatud.