Euroliit hakkab sõdima rasvumisega

Tiit Blaat

Keelanud suitsetamise avalikes kohtades, hakkab Euroopa Liit järgmisena võitlema rasvumise vastu ning teeb kohustuslikuks terviseinfo kajastamise toiduainete pakenditel.

Jaanuari lõpus Euroopa Komisjonis vastu võetud otsuse (mida ajakirjanikele tutvustati läinud reedel) eesmärk on, et inimesed ja eriti lapsed sööksid tervislikumalt. Samuti võtab Euroopa Liit tähelepanu alla toiduainete müüginipid, et tootjad ei luiskaks tarbijatele.

Euroopa Komisjoni otsuse peab kinnitama Europarlament. Samamoodi nagu meil peab valitsuse otsuse heaks kiitma Riigikogu, kel loomulikult on õigus teha muudatusi.

Kui Europarlament on uue direktiivi vastu võtnud, muutub see kohustuslikuks kolme aasta pärast.

Turundusloosungite nagu “Kasulik lastele” või “Tervislik südamele” asemel peab pakendil olema tasakaalustatud info juba 2009. aastast.

• Kui tootja tahab pakendil rõhutada kauba päritolu, siis peab ta olema valmis seda väidet kaitsma või lauset kohendama ja kirjutama pakile näiteks “Eesti sink Leedu kanast”.
  
  Ostes poest Itaalia oliiviõli, peab tarbija olema kindel, et see on tõepoolest tehtud Itaalia oliividest, või et vaarikamoos on valminud Eesti vaarikatest, juhul kui tootja nii väidab.
  

• Tootja ei tohi kasutada turundusnipina eksitavaid väiteid. Lehtsalati potile ei tohi kirjutada “rasvavaba” või sojapakile, et tegemist on taimse tootega, või väita, et taimeõlis pole kolesterooli.

• Turundushõiked ei tohi olla ebamäärased või sellised, mida ei saa tõestada. “Eelistame Eesti sealiha” Nõo lihatööstuse pakenditel ei ütle tegelikult midagi tootes sisalduva liha päritolu kohta ja “Püsivalt hea enesetunne” Helluse jogurtitel on ilmselge liialdus.
  
  

• Euroopa Komisjon võttis vastu otsuse, et toiduainepakendite esiküljel peab olema vähemalt kolme millimeetri kõrguses kirjas kontrastsel taustal info, mis aitab inimestel valida tervislikku toitu. Mitte nagu Kelloggsi hommikusöögihelveste pakil, kus suur suhkrusisaldus on kirjas millimeetrist väiksemate tähtedega.
  
  Ära peavad olema märgitud ained, millest sõltub toidu tervislikkus, ja mitte ainult tavapärased valk, rasv ja süsivesikud.
  
  Pakkide esiküljel on tulevikus kirjas:
  
  • energia
  • rasv
  • nn halvad rasvad ehk küllastunud rasvhapped
  • süsivesikud, kusjuures eraldi on välja toodud ­suhkrusisaldus
  • sool
  
  Samas jälle ei nõuta, et kirjas oleks valgusisaldus, sest sellel puudub tervislike valikute seisukohast otsustav tähtsus. Tähtede kõrguse nõue ei kehti toidupakenditele, mis on väiksemad kui kümme sentimeetrit. Iga riigi parlament otsustab ise, kas ka sööklate menüüdes ja kulinaarialettides peab olema selline info kättesaadav. Küll aga peab inimene kohe nägema, kas toit sisaldab allergeene. Nimelt saadakse allergiahoog tihti just restoranitoidust.
  
  Ka alkohoolsete jookide sildil peab olema kirjas nende toiteväärtus ja energiasisaldus. Eelkõige puudutab see kokteilijooke. Alles viis aastat pärast direktiivi jõustumist saab Euroopa Komisjon välja mõelda sobivad infoteated veinile, õllele ja kangele napsule. Alkoholi sildistamine lükkus edasi, sest selle vastu oli tugev poliitiline surve.
  
  

• Sellised toidupakendite turundushõiked nagu “Kiud­aine­rikas toit” Nestlé hommikusöögikrõbinatel või “Hea süda­mele” või “Hea seedimisele” Largo mahlapakil peavad olema tasakaalustatud. Sama suurte tähte dega peab loosungi kõrval olema info selle kohta, et ­mõlemas tootes on keskmisest rohkem suhkrut. Õige oleks öelda:  “Neis krõbinates on palju kiudaineid, aga ka palju suhkrut.”
  
  

• Kui kasutada pakenditel viiteid tervislikkusele, peavad need olema teaduslikult tõestatud. Tootja peab võtma kaasa inimkatsetel põhineva uuringu ja minema kohalikku tarbijakaitseametisse väiteid kaitsma.
  
  Moodustatakse avalik register väidetest, mis on heaks kiidetud, ja nendest, mis tagasi lükatakse.
  
  Ütlused “Kaitseb sinu organismi” jogurtil või “Looduslik energiaallikas” toidulisandil peavad olema teaduslikult tõestatud. Toidupoes müüdavad vitamiinid ei tohi esineda ravimina.