|
Uudised   Mida teed, kui toit läheb palju kallimaks?
|
Postimehe ajakirjanik mõnitas autoarvustuses türklasi (täiendatud veel kord!)
22.10.2007 13:25
 ERAKOGUPostimehe autoajakirjanik Margus Mihkels sai Türgi-reisilt säärase šoki, et pühendas pool maastur GMC Acadia arvustusest Türgi ja türklaste halvustavale kirjeldamisele, pikkides sellesse Võsa-Petsi stiilis kummalisi nalju. Lugu on täiendatud väljavõttega karistusseadustikust ja Eesti-Türgi parlamendirühma avaldusega. Mehe hinnangul puudub Türgis tsivilisatsioon, seal elavad rämpsust ehitatud majades „pigipead” ja naised kannavad häbitundest peas silmaaukudega kotte, et varjata pesematust. Wikipedia andmeil võib sellist suhtumist pidada ksenofoobseks, mis lühidalt tähendab hirmu või viha võõrapärase või võõramaise vastu: „Sõna "ksenofoobia" kasutatakse, kui kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist.” Eesti põhiseaduse § 12 sätestab, et igasuguse rahvusliku, rassilise, poliitilise või usulise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Justiitsministeeriumist teatati Ekspressile, et hinnangut artikli kohta anda ei saa, kuna see eeldab põhjalikumat analüüsi ja ekspertiisi kindlal metoodikal. Küll aga juhtis ministeerium tähelepanu allolevale karistusseadustiku paragrahvile:
§ 151. Vaenu õhutamine (1) Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.
Euroopa Liit ärgitab kõige kõrgemal tasemel oma liikmesriike kindlustama, et rassismi või ksenofoobsete tegudega seotud tahtlik käitumine, kaasa arvatud vägivalla või viha õhutamine, avalikud solvangud, rassismi ja ksenofoobia sallimine oleks kuriteona karistatav. ELi seisukohalt peaks kriminaalkorras karistatama siiski vaid neid tegusid, mis õhutavad avalikult vaenule.
*** Mihkels kirjutas muuhulgas järgmist: „Paari nädala eest oli mul – viisakalt öeldes – rõõm külastada Türgi Vabariiki. Ehkki külaskäik oli lühike, vaid kahepäevane, pole ma saadud šokist siiani toibunud. […] Tegelikult eraldab meid Türgist umbes 11 000 aastat, sest summa summarum on see riik ligikaudu samal tasemel kui Pulli asula, mis tekkis Pärnu jõe äärde umbes 9000 aastat eKr. Antalyas ringi käies olin ma väga üllatunud, et inimesed elavad majades, ostavad poest süüa ja jätavad oma pakkimisnööri abil koos püsivad autoromud seisma, kui fooris punane tuli süttib. Kui Eestis koliti pudulojused ja inimesed rehetoast lahku juba paarsada aastat tagasi, siis Türgimaale pole tsivilisatsiooni sellised narrused veel jõudnud, sealsed pigipead elavad endiselt rõõmsalt oma lammaste, kitsede ja kanakarjaga ühise tsellofaanist katuse all. Ja ärgu tuldagu mulle rääkima, et Türgi naised kannavad silmaaukudega kotte peas usulisil põhjusil. Palju tõenäolisem on, et nende näod on lihtsalt pesemata – sest millestki nii veidrast kui kanalisatsioon pole külades ilmselt kuuldudki –, et endilgi on häbi.”
Eesti-Türgi parlamendirühma avaldus
Türgi on eestimaalaste jaoks üks enim armastatud turismi sihtkohti. Türgi on ka jõudsaid edusamme tegev Euroopa Liidu kandidaatriik. Eesti ja Türgi diplomaatilised suhted on pikaealised ja soojad ning Eesti avalikkus on ühemõtteliselt toetanud positiivseid arenguid, kultuuri- ja poliitiliste sidemete tihenemist kahe riigi ja rahva vahel. Selle eelduseks on vastastikune lugupidamine, seejuures ka
põhjendatud kriitika. Alles see annab võimaluse parandada kitsaskohti, mida
kahtlemata ka Türgis on. Seda kahetsusväärsem, et mitte öelda häbiväärsem on ajalehes Postimees ilmunud artikkel oma kohatute, ebapädevate, solvavate ning rahvuste vahelist vaenu õhutavate üldistustega Leiame, et ajaleht Postimees on eiranud Eesti ajakirjanduse häid tavasid ning kuritarvitanud oma positsiooni avaliku sõna valdajana. See riivab nii Eesti välispoliitikat kui ka muid, meie endi - Eesti põhiseadusest - tulenevaid riigi põhiväärtusi. Eesti-Türgi parlamendirühm avaldab lootust, et nimetatud loole järgneb toimetusepoolne avalik vabandus ning kiire selgitus, kuidas selliseid, ajakirjandusvabaduse piire dramaatiliselt ületavaid avaldusi tulevikus vältida. |
Suren nälga 
