Taparelv pudipadipoes

SURMARELV: Teleskoopnuia, mis kuulunud seni vaid eriüksuse varustusse, võib agulipoest soetada mõnesaja krooniga. Vallo Kruuser

Balti jaama lähedal ärikeskuses Hiina päritolu suveniiridega kauplevast poekesest saab mõõduka raha eest osta teleskoopnuia – külmrelva, millega võib oskamatul käsitsemisel kergelt inimese tappa.

“Kes ei oska seda nuia käsitseda, lööb keelatud piirkonda (ehk lihaseta kehaosasse, näiteks pähe), võib kergelt inimese maha lüüa,” ütleb oma tööga seoses sääraste erivahenditega tihti kokku puutunud inimene, kui talle äsja soetatud teleskoopnuia näitan. “Absoluutselt keelatud asi.”

Balti jaamast ühe trammipeatuse kaugusel ärikeskuses, kus asub ka Säästumarket, on väike Hiina kaupadega äritsev pisipood. Vihje peale sai kohale mindud. Palun, teleskoopnuiad on vitriinis väljas. Hind 295 krooni. Et muule kaubale on mõningane hinnasoodustus, küsin teleskoopnuiale väikest alet. Saab. Lõplik hind 250 krooni.

Kas on ka töökindel? Müüja kinnitab, et ju on, sest just hiljuti käis üks mees, “vist mingi turvamees”, ostmas. “Pärast tuli tagasi ja ostis veel ühe,” ütleb lihtsameelne naine. Ta ilmselt ei anna endale aru, millega kaupleb.

See on tagasihoidlik nui, mis kokkupandult mahub kenasti taskusse või vöövutlarisse, mis kaubaga kaasa antakse.

Nõtke randmeliigutusega saab sellest 60 cm pikkune terastorust, pehme pidemega käepärane nui, mis, kui tsiteerida militaarportaalides sõna võtvaid asjatundjaid, “erinevalt kumminuiast lõhub ka luid, ja uskumatult kergelt”.

Muidugi võib öelda, et tappa või raskelt vigastada saab mis tahes tööriistagagi. Enamik olmemõrvu sooritatakse ju koduse kööginoa või kirvega. Palju vigastusi tekitatakse pesapallikurikaga. Aga kui need sagedased mõrva- ja löögirelvad on siiski mõeldud teiseks otstarbeks – leivalõikamiseks, puude lõhkumiseks või pesapalli mängimiseks (Eestis pole see küll just levinud pallimäng, kuid kurikaid müüakse palju) –, siis teleskoopnuia ainus otstarve on teist inimest lüüa.

“Relvaseaduse” § 20, kus kirjas tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon, ütleb muu hulgas, et tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on: kasteet, kasteetnuga, torketääk, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese. 

Teleskoopnui, millest otseselt ju juttu pole, kuulub siiski päris kindlasti määratluse alla “muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese”.
Politsei eriüksuslased, kelle arsenalis sarnane relv on, peavad aga enne selle kasutamisõiguse saamist läbima erikoolituse.

Aga Balti jaama taguses poekeses müüakse teleskoopnuia vabalt ja rahulikult. Müüjast ei jäänud muljet, et ta jätaks selle külmrelva müümata näiteks alaealisele, kui see vaid küsida oskaks.

Kõige hullem on see, et “tänu” taolistele putkadele on keelatud relv tsiviilis ilmselt siiski päris levinud.

Näiteks osutab sellele üks tänavuse aasta algusse jääv uudis: “Transpordiamet ja julgestuspolitsei leidsid ühisel taksoreidil ühest taksost teleskoopnuia.”