Kuidas käsi käib?

Klassikaline ülekuumenemise juhtum: Ikaros lendas päikesele liiga lähedale.

Areen uuris kultuurivahendajatelt- ja -maaletoojatelt, kuidas annab käimasolev majanduslangus nende valdkondades tunda. Kust pitsitab, kui pitsitab.

Kuno Tehva, klubi Privé:

Ma arvan, et külastajad on rohkem valivad. Privé on väike klubi ja meil on väga lojaalne ning aastate jooksul välja kujunenud publik, kes oskab hinnata kvaliteeti ja kes on avatud uutele muusikalistele elamustele. Me näeme kõvasti rohkem vaeva kui enne ja see on kindlasti andnud oodatud tulemuse. Jätkame endiselt igal reedel välisesinejate esinema kutsumisega ja üritame säilitada väljakujunenud taset.

Löögi on tõenäoliselt saanud suuremad klubid ja lounge-tüüpi baarid, kuhu minnakse enne klubisse minekut väiksele soojendusdringile. Need soojendused tehakse nüüd pigem kodus, oma seltskonnaga privaatselt, ja alles siis tullakse klubisse jalga keerutama.

Aga positiivse noodina peab tunnistama, et sellistel aegadel nagu praegu elavad reeglina meelelahutajad keskmisest paremini.

Priit Raud, tantsuteater Kanuti Gildi Saal:

Kanuti Gildi Saali poolt vaadatuna on seis selline, et piletimüügis vähenemise märke näha pole. Kui miskit muutunud on, siis ehk see, et inimesed planeerivad oma kulutusi rohkem ning ostavad piletid varakult ära. Kui majanduskriisi märke otsida, siis sellest, et ministeeriumi toetus vähenes ning seetõttu tuleb ehk vähendada veidike ka töötajate palkasid... Aga see on ju normaalne, kui me räägime inimeste solidaarsusest languse ajal jne.

Krista Kaer, kirjastus Varrak:

Natuke raske on praegu kogu olukorda hinnata, sest aasta alguses on olnud kõigis kauplustes hinnaalandused ning ostmise õiget olukorda näeb võib-olla järgmiste kuude jooksul. Trükiarvud on juba natuke aega väärtkirjanduse puhul tasahilju kahanenud, loodame, et need on saavutanud taseme, millest allapoole need enam ei kuku. Õnnetus on aga selles, et mida väiksemaks jäävad tiraažid, seda kõrgemaks kipuvad tõusma hinnad. Valiku osas on eesti turg üsna raskesti prognoositav, nii et ainult võimalike menuraamatute peale oma edasist tegutsemisplaani rajada ei saa.

Senikaua, kuni inimesed veel lugeda oskavad, leiavad nad ehk ikka ka tee raamatuni. Kuigi selle raha, mida riik käibemaksu tõstmisest saab, oleks võinud anda juurde raamatukogudele. Selle asemel on nende raha hoopis vähendatud.  

Timo Diener, Forum Cinemas:

Kinomaailmas on surutis siis, kui jooksevad filmid, mida rahvas vaadata ei taha. Praegusel hetkel läheb kinol selles mõttes hästi – vaatajate arv ei näita vähenemismärke, publikut jätkub. Kahe esimese kuu lõikes pole kõige õigem aastaid võrrelda, aga langustendentsi ei tähelda. Kui kinos on filmid, mida inimene ka vaadata tahab, siis on kõik kenasti.

Tanel Tatter, Club Hollywood:
Klubide külastatavus üleüldiselt on kindlasti veidi langenud, olulisemaks muudatuseks on meie hinnangul see, et ühe õhtu jooksul ei külastata enam mitmeid klubisid, vaid valitakse pigem üks koht.
Eespool mainitu tulemusena koonduvad peod edukatesse klubidesse, ehk käiakse seal, kus rahvast on, ja meil õn­neks on praegu külastatavus samal tasemel eelmise aasta sama perioodiga.

Nele Mägi, Rahva Raamat:
Mõju on tunda alates käesolevast aastast, aga see pole ehk nii suur kui mujal jaekaubanduses. Tallinnas on meil koguni raamatumüügi kasv, aga see on uue Rocca al Mare poe arvel. Kokkuvõttes oleme siiski veidi oma ootustele alla jäänud.

Ivar Aus, alkoholi maaletooja Altia Eesti ASi juhataja:

Restoraniveinide müük on vähenenud , jaekaubanduses pole veinimüügis mingit muutust märgata. Küll on jaekaubanduses muutunud ostud kange alkoholi osas. Kes varem jõi konjakit, joob nüüd brändit. Viina juuakse üldse vähem (idapiirkondades pruugitakse sõbrakaubandusena Venemaalt tulevat viina) ning pruugitakse odavamaid brände. Miskipärast on trendikad vene ja ukraina margid.

Hiie Nurme, plaadimüügikett Lasering:

Muidugi ei ole ka meie tegevus puudutamata jäänud. Nii palju kui ma teiste plaadimüüjate ja meie klientidega rääkinud olen, siis meie äril on see pluss, et paljudele on plaadid hobi ja hobiks inimene ikka raha leiab. Võib-olla jätab pigem kingade ja pükste vahetamise uute vastu ära. Ning eks muusika ole ka selline asi, mis lõõgastab ja tuju tõstab.

Aga eks sellist ostjat, kes laiatarbekaupa ostis, on meil vähem. Kindlate soovidega kliendid, kes spetsiaalselt plaate tellivad, käituvad samamoodi. Ning need tavakliendid, kes ei ole pikaajalised plaadiostjad, soovivad näha häid pakkumisi. Et kui Viru keskuses on näiteks rõivad alla hinnatud enneolematul määral – 60–70 protsenti –, siis nad astuvad meie kauplusse ja küsivad, et kus siis plaatide 60–70protsendine allahindlus on. Aga plaadil on 30% allahindluse juures juba põhi käes!

Veebruar oli nutune, aga jah, loodame, et nüüd tuleb päike välja. Eks üleüldine nutt ja hala mõjutab ka inimesi.

Katrin Rajasaare, kino Sõprus:

Kõik sõltub filmidest, meelelahutuslikud filmid saavad praegu publikut isegi rohkem kui mullu, aga tõsised teemad ja väärtfilmid ei ole praegu väga in. Riia kolleegide sõnul on nendel kinokülastuste koguarv kahanenud 20 protsenti, ja väärtfilmile on peaaegu võimatu publikut leida. Ilmselt see “tsirkust ja leiba” süsteem depressiivsel ajal ikka töötab.

Peeter Rebane, kontserdiagentuur FBI:

Usun, et n-ö suuri kontserte (à la Saku Suurhall) jääb eelmiste aastatega võrreldes kindlasti vähemaks – majanduslangusele lisaks mõjutab seda ka uuest aastast kehtima hakanud kõrgem käibemaks. Seega väheneb võimalus näha Eestis vähem-mainstream artiste (Lou Reed, Bob Dylan etc.). Samas usun, et siiski suureneb väiksematesse saalidesse mõeldud ürituste osakaal.

N-ö headel aegadel kontserte korraldanud tegijaist tõenäoliselt kõik sellel alal enam ei jätka. Turg puhastub ehk. Samas – tõeliselt tasemel show’ jaoks leitakse endiselt raha – BDG poolt Madonna kontserdi piletite välja müümine vähem kui ühe päevaga on selle kinnituseks.

Teistest paremini peaks vastu pidama klubid ja kinod, kuna tegemist on hinna mõttes ühe kõige kättesaadavama valdkonnaga – tean omast käest, sest seda näitab hästi ka Cinamoni kinokeskuse hea külastatavus Tartus ning Club Hollywoodi ja Angeli külastatavus Tallinnas. Meil on külastajate arv pigem kasvanud kui kahanenud.

Kristiina Garancis, Linnateater:

Meil esialgu tunda ei anna. Piletimüügi koha pealt võib öelda, et kindlasti on see periood, millal pileteid saada on, täna palju pikem. Pileteid ei müüda lihtsalt nii kiiresti välja kui vanasti. Eriti kehtib see uuslavastuste kohta, sest inimesed lihtsalt ei tea veel, millega on tegu.

Imre Uussar, veinirestoran In Studio Vinum:

Veini läbimüügi kogus pole vähenenud, ega keegi ilma veinita ikka ei söö, aga ju uakse 100–150 krooni odavamaid veine kui aasta eest. Ka ei võeta enam aperitiive ja digestiive. Kir Royali või hinnalisi konjakeid saab pakkuda hoopis harvem. Külastajate arv on enam-vähem sama kui aasta eest, aga kassa on siiski väiksem. Nagu teisedki restoranid, oleme me langetanud toitude hindu.

Gunnar Viese, kontserdiagentuur BEM:

Rock Cafes toimunud ürituste järgi on näha, et need, mis peaksid tooma kokku vähemalt 1000 inimest, on kokku kuivanud umbes 700 inimese peale (näiteks ­Opethi kontsert). Suurem karuteene nii ürituse korraldajale kui kontserdikülastajale on siiski käibemaksumäära muutus, mistõttu mitmed artisid jäävad tänavu BEM Agency vahendusel Eestisse lihtsalt tulemata (teiste seas Chris Cornell, Blondie, Incubus jne).

Kaarel Oja, Teater NO99:

Majanduslangust on tunda loomulikult ka meil, kus ei oleks. Meie väike saal on etenduste õhtutel küll jätkuvasti täis, aga selle täitumiseks tuleb teatril kõvasti rohkem pingutada kui veel mõni aeg tagasi.

Piletite müügiperiood on pikenenud ja on tunda, et inimesed mõtlevad enne põhjalikumalt, kui pääsme soetavad. See tähendab muuseas ka seda, et uuslavastuste saalid saavad päris täis alles siis, kui esietendus on toimunud ja sellele järgnevad kajad kõlanud. Aga positiivne on, et publiku üldpilt on muutunud pisut teadlikumaks. Inimesele on selgem, mida ta vaatama tuleb.