Tuunitud Eesti kujustaja

Kuidas pesitsevad eesti imemehed? Vähemasti Skype’i mäkgaiverite koduks on Akadeemia teel Tallinna Tehnikaülikooli naabruses paiknev maja. Tegu on tõeliselt mastaapse tootmiskompleksiga, kus ligi 300 inimest viljeleb loovmajandust. Tarkurid meilt ja mujalt (nagu Aserbaidžaanist, Lätist ja Suurbritanniast) arendavad, programmeerivad, disainivad, müüvad. Kui enne teenis suur osa töötajaid oma igapäevast leiba kodus istudes, siis nüüd tehakse seda kenasti ühes majas koos.
Tekitamaks sünergiat ja muid toredaid väärtusi, eelistati kabinettide asemel avatud bürood. Ometi leiame piisavalt ruume, kus saab rahulikult helistada, koosolekut pidada või lihtsalt vedeleda. Kontorirotid saavad ka kohapeal süüa, saunas käia, teleka ees magada ja piljardit taguda. Sellise “ladna” ja mõnusa imago aitas läinud aasta lõpus ruumiliselt kujustada menukas noorema põlvkonna sisearhitekt Tarmo Piirmets. Ta sai ka kultuurkapitali auhinna kui brändiga kenasti haakuva ning väga korraliku kvaliteediga teostatud interjööri looja.
Otse loomulikult on kasutatud arvutikasutajale tuttavat nummit graafilist lahendust. Seevastu mööbel on kallis, kuid ülimalt ergonoomiline (nii laudu kui toole saab igatpidi reguleerida). Mängulisust lisavad oksi meenutavatest moodulitest koosnevad trendikad vaheseinad, kargele betoonile vastanduvad lapselikult rõõmsad plastmassist lauakesed ning valgustid, ülemisi korruseid ühendav sisetrepp-lesila.
Vahest võiks autorile ette heita liigset kirevust, ruumis puudub erinevalt internetikuvandist väga selge karakter, narratiiv. Kujundus haakub pigem Eestis viimastel aastatel nii armastatud postmodernse kuhjava stiiliga, mida harrastavad veelgi pompoossemas võtmes näiteks Hannes Praks ning Villem Valme. Seevastu otstarbelises ja mikroklimaatilises mõttes pole miskit ette heita. Ja uut paremat, ilusamat, kosmopoliitsemat ja tuunitumat Eestit ilmestab Skype nagunii, selles ei saa küll keegi kahelda.
Karin Paulus