Kes on Opium Flirt?
OPIUM FLIRT: Erki Hõbe (vasakul) ja Ervin Trofimov. Ervin TrofimovTartu eksperimentaal-rock’i duo Opium Flirti muusikat pole seni ükski kohalik põrandaaluse kallakuga plaadifirma suvatsenud enda alt välja anda. Seetõttu levitab see üliõpilaste tandem – Ervin Trofimov (21; klahvpillid, kitarr, elektroonika) ja Erki Hõbe (22; trummid, plokkflööt, elektroonika) – oma täis- ja väga pikka esikplaati "Saint European King Days" iseseisvalt. Kõrvetavad CD-Rile, kui keegi soovi avaldab. Ja sügisest saati võtavad nad soove vastu ka inglismaise netikaupluse www.rhythmonline.co.uk kaudu. Või siis meili teel – e.s.p@gmx.at.
Teil on debüüdi kohta võrdlemisi massiivne teos – 20 lugu, tund ja veerand pikk. Kas panite kõik plaadile, mis torust tuli?
Erki: Lähtusime põhimõttest, et kui plaat mahutab nii palju materjali, siis miks mitte tervet ruumi ära kasutada? mulle isiklikult meeldivad sisutihedad albumid, mis on nii 40 või 50 minutit pikad.
Ervin: Tegelikult me salvestasime kokku kaks korda rohkem materjali. Album on tervik. Samuti nagu seda on film või maal. Film ei saa ju poole pealt lõppeda. Lugu peab ju lõpuni jutustama. Me viime kuulaja reisile, kus iga nurga taga ootavad ees üllatused.
Minu arust on albumil vähemalt kolm erikõlalist EPd. Ehk olnuks kolme erineva ja järjestikuse EPga hõlpsam end publikule sisse sööta?
Ervin: Sul on täiesti õigus. Ning minu arvates on see meie tugev külg. Kuid selle asemel, et kodus kolme plaati kõrvetada, ma parem kõrvetan ühe!
Veel kord, me paneme kuulaja proovile. Kui ta ei suuda Pasolini "Teoremat" lõpuni vaadata, siis ta ei suuda ka seda albumit kuulata.
Samas võib oma pleieri programmeerida vastavalt tujule: hommikuks ühed lood, magamajäämiseks teised. Igaks puhuks võib unikaalse EP valmistada!
Lugude pealkirjad on teil nii jutustavad (nt "The Day I Take My Candy the Sun Will Shine", "Girls, Women and Prostitutes of Tartu Estonia" jne) – kas teie instrumentaalmuusika räägib konkreetseid lugusid?
Erki: Abstraktsed pealkirjad, mis kohati kipuvad dadaismi ja sürrealismi, võluvad mind. Ma olen samuti huvitatud sõnamängudest ja kahemõttelistest tähendustest. Mõned pealkirjad on meil ka referentsiaalsed. Näiteks "Out of the Silent Planet" viitab CS Lewisele.
Ervin: Pealkirjad annavad kuulajale mingi juhtnööri. Palad jutustavad lugusid, millest mõni leiab aset selles maailmas, mõni teises. Näiteks "Girls, Women and Prostitutes…" koosneb kolmest osast, mis just vastavadki loo tegelastele, nende eluetappidele. Sa kuuled, kui ebamugavalt lugu algab ning milline kurb lõpp sellel on. Ja Erki püütud vene raadiojaam kirjeldab suurepäraselt lõppvaatust.
Kes teevad praegu Eestis kõige mõttekamat muusikat?
Ervin: Urmas Sisask, Arvo Pärt. Inimesed, kes käivad kirikus laulmas.
Milline on teie suhe oopiumiga?
Erki: Narkootikumid on väga-väga halvad! Meie näeme Opium Flirti nime kui üht abstraktset sürrealistlikku tiitlit, mis kõlab ilusana. Tegemist on ainult sõnadega.
Ervin: Opium on metafoor kõigi kunstide jaoks. Mõned valivad oopiumi selleks, et uppuda oma hingesügavusse, teised valivad kunsti. Inimene valib ise oma tee.
Sellise nime valik väljendab meie esteetilist ideaali, milleks on punk.
Punk ei ole enam nahktagid, rohelised harjad ja kindel muusikastiil. See on julgus teistest erineda ja jääda endale kindlaks, isegi kui sind ei aktsepteerita.
