 |
Soovimata halvustada meie praeguste riigijuhtide silmaringi, erudeeritust, maailma asjadest arusaamist, tarkust ja intellekti...tekib mul ikka ja jälle must masendus, kui nende sõnavõtte ja asjaajamist Meriga võrrelda. 
Kahju jah, et selliseid inimesi Eestis nii vähe on.
Kahju, et sellises väljaandes, nagu EE (millest olen siiani lugu pidanud) küsitakse arvamust inimeselt, kes on ebapädev antud küsimustele vastama ning kes oma suurusehullustuses naudib teenimatut isikukultust, mida ajakirjandus ka heal meelel propageerib.
ma pole juba ammu nii head artiklit lugenud.Lennart on ikka inimene teiselt planeedilt
Selles austatud Taadis ühinevad kõige võimsamalt huumor,meeletud teadmised ja karm kriitika,selle sõnastamise juures tuleb magusalt esile hea iroonia,mis seda riigivalitsemist enne vaos hoidis.Andeks praegune President,aga Teie esimesed ametid sobisid Teile tunduvalt paremini.Eesti pöllumajanduses oleks kindlasti veel vabu kohti,millel Teie panus riigile oleks tunduvalt suurem ja südametunnistus märksa puhtam.
vaimustav
Lugesin artikli ühe ropsuga läbi, jäin mõttesse...lugesin teist korda (uskuge, seda juhtub minuga erakordselt harva). Millised sõnad! Tundub, et Hr Meri mitte ei räägi, vaid ütleb, peaaegu alati.
Tõesti, Kaalepilt väga hea intervjuu.Kõige põnevama koha peal lõppes kahjuks ära.
Ühinen Meri arvamusega Tartu kaubamaja kohta. Sattusin üle tüki aja Tartusse ning see pilt, mis avanes, oli tõesti kole. Vanemuise teatrist ei ole enam vaadet Emajõele ning jõe äärest ei näe enam teatrit - mõlemad ju Tartu sümbolid. Selline mõiste "genius loci" oli otsustajatele vist täiesti tundmatu. Matteuse ideaalid on kõik põrmu tallatud, tema projekteeritud turuhoone samuti. Ruumi kaubamaja ehituseks olnuks ju küll ja küll. Kasvõi endise Bussijaama kohale või vana kaubamaja asemele. Ikka otsitakse odavam ja halvem tee!
Ma ei tea, kas ma võin siin niimoodi mõelda.. Vaatan teda proofilis. Kuskilt tema suunalt on ju tulnud ütlemine - me oleme eesti keelt kõnelevad sakslased. ma vaatan kuidas ta on selles maas kinni. Dresdenis ja kultuuris. Kuidas ta ei anna andeks. Justkui tera haaval poetab meie hinge vihjeid. Madissonidele. Ta on nii ühepoolne tegelikult. Kuyi kultuur on kõige alus siis mis juhtus 70 asstat tagasi selle rahvaga? Miks juhtus? Kuidas ta võis nii väärastuda, et ühel hetkel arvas kogu rahvas - me oleme kõrgemal, kui kõik teised? Kas ei kandu siit teatavat värelust veel siiamaale üle Balti mere? Dresden oli tragöödia. Kuid kas löök oli juhuslik ja ilma kultuurita inimeste antud? Teiselpool oli terve maailm! Kahjuks või õnneks. Meie eetkõnelejal on püüe samastuda. Või ongi ta "saksa liha ja veri"? Tema ja Dresdeni kaudu võime vaid eredamalt kujutleda, miks ka meie rahval on läinud nii, nagu läinud.. Miks ta niipalju keerutab? Selles maailmas pole vist võimalikki kõike välja öelda? Jääb üle viia Frauenkirchesse lilli. Jumal on tunnistajaks: See ei ole mingil juhul halb tegu! Aga mul on tunne, et me just oma kultuuriga olemegi siinmail puntras. Ja mitte selle puudumisega. Kas me ikka peame vana meest ja iga tema õpetust nii täpselt järgima? Kui ma lapsest peast lugesin mõisnikest ja vonnidest, (olen siin lihtlabane) siis kangastus minu ees kindlapeale nägu, mingi stereotüüp. Ma oleks seda nagu nüüd jälle näinud. Ma ei saa sinna midagi teha, etr ma niimoodi kirjutasin. See oli hetkeemotsioon ja ma ise olen lihtne inimene, võibolla kultuuritu. Sellepärast ka vabandan, kui miski polnud just nii.....
Isegi see õnnetu Tartu Kaubamaja On Temale kui inimesele, kes läheb Dresdeniga hüvasti jätma, otsekui pommitajate sümbol. Ma ei arva, et Tema arusaamised, mõtted ja teod on ainuõiged. tema tarkusele vastandub kuskil samasugune, ehk suuremgi ja edasi liigutakse maailmas ikka mööda kompromisside teed. Rahvas valib selle alateadlikult, niiet, ma arvan, see ei saa olla kõrvalekalle. See ongi Tee!
Ma ei usu seda kui keegi väidab,.."ah sellel pole kultuuriga midagi pistmist, see oli ainult ühe väikese rahva osa väärastunud ideoloogia.." Huvitav, et Saksamaa oli näiteks kindral Franco poolel ja teiselpool Hemingway koos paljude teistega. Kas ei olnud NSV Liitki valinud poole ammu enne neljakümnendat aastat? Tahtis ta Hispaaniat valitseda? Või Hemingway? Ma usun küll, et meilgi oli ses suhtes - ükskõik mida ka ei räägitaks, "pool" olemas. Eks ma mõtleks neist asjust, kui kunagi peaks Frauenkirchet külastama, või Harju tänavat. Sest olid igalpool, ka seal inglased, kes ehitavad neid plekist Tartu karpe mille risu pärast igat tormi kogu nüüdismaailm täis on.
Kullakesed, kas te ise ka aru saite, millest seal juttu oli. Küsimused olid ühest vallast ja vastused teisest. Selline "filosofeerimine" küll erilise tarkuse märk ei ole. Kaplinski näiteks räägib palju selgemat juttu.
Väga inimlik ja südamesse minev intervjuu.
Tõsiselt karm...
|
| ||||||||||||||
