6 

Tere, kool!

 pensionär - 18.02.2005 11:23:11

mina astusin esimesse klassi 1951. Klassiukse peal laskis ema mul käest lahti, ja kogu ülejäänud elu ei seganud enam end mu õppimisse vahele. Kool tuli kõigega toime, et me konkursseksameil Tartu ülikooli sisse saime. Iga tavaline keskkool suutis anda jätkusuutlikku haridust - neile, kes suutsid ja tahtsid õppida! Alates 1980ndaist, mil oma lapse kooli saatsin, käis aga pidev arutelu igatsorti arengukavade ümber, mis siiani lakanud pole. Ja kuuldavasti pole haridusasjad veel korras. Hädasid igasuguseid.

 Leon - 18.02.2005 15:22:25

Katsed on kurjad selles mõttes,et need süvendavad elanikkonna kihistumist,kus lõpptulemusena sünnivad eliitrajoonid ja getod. Tulevikuühiskonnas on prioriteediks solidaarsus eri võimete(ja ka puuetega) inimeste vahel, aga siin maal on vist tõepoolest varavõitu sellega alustada.

 Eva Braunile - 19.02.2005 09:39:37

Jah, Margitist võib seda uskuda, et ta kahelisega istuda ei taha. Ta üldse selekteerib, hindab, silditab, toppib kätt püksi vägivaldselt. Aga ise on tühisuse etalon.

 Toimetusele - 19.02.2005 09:41:16

Jah, Margitist võib seda uskuda, et ta kahelisega istuda ei taha. Ta üldse selekteerib, hindab, silditab, toppib kätt püksi vägivaldselt. Aga ise on tühisuse etalon.

Ah et teie ka valite, nuu-nuu

 tavakooli lõpetanu - 20.02.2005 14:15:23

See kool, kuhu 1969.a. astusin, on üle 200 aasta vana. Mitte kunagi pole sinna pääsemiseks katseid tehtud. Ometi on meie 18-õpilaselisest esimesest klassist 1969 sirgunud Urmas Sõõrumaa ja mitmed arstid-õpetajad-teadlased-lihtsalt-tublid-inimesed. Aasta varem astus selles koolis esimesse klassi Kaie Kõrb. Oli kahelisi ja viielisi, kõik mahtusid ära, kõiki õpetati. Kõigil tuli tassida ahjupuid ja rookida lund ning suvel rohida peenraid. Me saime kõigega hästi hakkama - suur osa lapsi juba 7-aastasena nädal otsa internaadis elades. Vanemate klasside õpilased hoidsid väikestel silma peal. Kool toimis. Me olime hiljem oma suuremates koolides silmatorkavalt edukad. Me olime hästi komplekteeritud?

 Jüri Kuritäi - 21.02.2005 08:27:24

Tahaksin tähelepanu juhtida meie ajakirjanike sündroomile: levitada poolvalet ja lausvalet. Võimendada seda. Ja kuigi pidevalt sellele juhitakse nende tähelepanu, nad seda oma kord alustatud kiremist (antud juhul siis kaagutamist) kuidagi jätta ei taha.

Praegune oopus kõmistab jällegi tühja trummi, sest ministri kavatsus on keelata KATSED ALGKLASSIDESSE. KATSED ESIMESSE KLASSI on see, mida minister sooviks ära muuta. Eesmärk on, et põhikooli haridus EI OLEKS SELEKTEERIV, SEGREGEERIV jne. Niisiis, eriti lollidele kordan: PÕHIKOOL ei tohi olal valiv. Ja ära hakka taas ajakirjaniku meelvaldsusega segama siia muusikakeskkooli ja balletikooli!

Margit, ma ütlen veelkord, et sinu vihast pimestatud ajudesse ikka kohale jõuaks: 1. KLASSI ASTUMISEL EI TOHIKS OLLA KONKURSSI!!

Vanemaid ja lapsi tuleks aga võibolla ca pool või isegi aasta varem kooli kutsuda (oma piirkonnast), et vestelda ja kindlaks teha elemntaarsed sotsiaalsed oskused, mis sinul, kulla Margit, olidki kenasti loetletud kirjatüki esimeses lõigus ja koolis käimiseks on need vajalikud tõesti. Ja kui need lapsel puuduvad, siis saab neid veel kodus lapsele õpetada. Aga nii elementaarse asja saaks selgeks ka esimese koolinädalaga.

Niisiis ajad sa järjekindlalt segamini katsed KESKKOOLI (GÜMNAASIUMI) ja katsed 1. KLASSI. Ja seda lausa meelega ja nii teevad ajakirjanikud kindlasti ikka edasi ja edasi. Mingi oma tagamõttega ilmselt. Või kuulub see kutseoskuste juurde?

Muuseas, samalaadne tahtlik, pahatahtlik ja meelega segiajamine on ka religiooniõpetusega ning paljude muude meie elu põletavate asjadega.

Tore nali, mind ka diskrimineeriti ja mu pinginaabriks oli 8. klassis üks istumajäänud kutt. Ei läinud mina lolliks ega pätiks ega tundnud ma ennast kuidamoodi ahistatuna. Aga see kutt lõpetas oma 8 kl. ilusti ära.

Elukohakooli antisegreeriv mõju on aga maksimaalne siis, kui linnade planeerimiel välistataks getode tekkimine, aga meil kahjuks on rünnak ka sellelt tiivalt. Nii et võibolla tuleb meil tulevikus segreerimise tagajärgede likvideerimiseks hakata õpilasi vedama, nagu 1970-ndatel USA-s mustanahalisi bussidega valgete koolidesse transporditi.

Ka minul olid keskkooli saamiseks katsed (1974). Esimest korda tolle kooli ajaloos. Katsetest hoolimata lahkus 1. poolaastaga 2 inimest. Kohad jäid täitmata ja võibolla 2 andekal tuli "vireleda" kuskil teises koolis. Ka mina kolisin oma koolist algklasside ajal kaugemale. Vanemad tahtsid mind siis "elukohajärgsesse" kommunistliku eliidi kooli panna, aga ma keeldusin. Jäigalt. 10-aastaselt oskasin teha hea ja õige otsuse ning olen oma tollase meelekindluse peale siiani siiralt õnnelik.