17 

Kuula oma keha

 Teeline - 12.07.2007 15:27:06

Kuidas siis Ojuland taimtoidu peal siin kodumaal hakkama saab?

 Marianne - 12.07.2007 17:57:56

Isegi auto kannatab vaid oma toitu, ja minu teler ei kannata ebasobiva pingega voolu. Porgandile ei saa sisse toppida sealiha, küll aga mõnuleb siga porgandit süües mitte mulda. Nemad on meie toiduks - kes ego-, kes ihutoiduks. Mõelgem siis, mida me kuidas ja milleks sööme, et anda oma toitumus kuidas ja milleks.

 Astrid - 12.07.2007 19:56:58

Oeh, ei tea kas Kadri pähklitest ja sojast midagi kuulnud on/oli? Vist mitte. Ja milleks kirjutada millestki, mis juhtus aastaid tagasi. Eriti veel nüüd, mil Eesti poodides on müügil hea valik soja baasil tehtud jogurteid, isegi majoneesi (mis muide valiti Aasta Toiduaineks) jne. Eks igaüks otsustab muidugi ise. Päikselist suve kõigile.

 Lee - 13.07.2007 00:42:37

Kõik on väga meeldiv, ent arusaamatu on artikli juures see vastuolu, et kui autor kõigepealt kirjeldab värvikalt oma vääratest toitumisharjumustest tingitud tervisehäireid ja järgmises passaažis juba "ei saa aru, mis neil krišnaiitidel viga on!". Et kamoon, kullake, kuidas sa aru ei saa? Ise toitusid ju samamoodi valesti. Saad ju aru küll, kui sul on sarnane kogemus olemas. Kui sul on olnud kunagi keskkonda sobimatu põhimõte, siis on ju kerge mõista kedagi, kellel on ka keskkonda sobimatu põhimõte. Aitäh :)

 Raibert - 13.07.2007 01:33:15

Astrid, ära sunni teisi sedasama sööma, millest sina oma üleväärsuskompleksi toidad. Kui sa elad Stockmanni kõrval ja saad endale lubada nina püsti käimist ja võitlevat taimetoitlust (see on rohkem teismeliste ampluaa laadis "kuidas sa saad süüa siga, sigade südameid siirdatakse inimestele"), siis edu. Inimeste organismid on erisugused. Paar tuttavat on puhast taimetoitlust proovinud, paari aastaga olid šnitsli man tagasi. Ei püsinud enam püsti, pilt kadus eest jne. Sama menüü peal olnud teised püsisid liinil. Kuidas kellelegi.

Ja üldse paistab taimetoitlus olevat selline klassikaline humanitaaride-isemõtlejate rida. (Mina olen ka humanitaar, aga ei mõtle.) Bioloogid, kellega olen sel teemal kõnelnud, naeravad selle peale heatahtlikult, aga laginal. Keegi ei eita, et lihatööstuse kasumite nimel õgime me praegu ebaproportsionaalselt palju liha ning see peab kuidagi muutuma, aga päris ilma selleta ka igaüks ei saa.

Soja-juttu ei ole võimalik tõsiselt ajada, kuni see siin ei kasva. Kui ellujäämine ja elukvaliteet sõltub toiduainetest, mida saab kätte ainult valitud kauplustest ja mõttetult kõrge hinnaga, siis tuleb mõtlemisele uus nihe leida.

 Nilbi - 13.07.2007 11:03:04

Kulla Astrid, kas oled lugenud lugusid armastavatest vanematest, kes oma imikuid sojapiimaga toitsid ja mis sellest hiljem sai?

 Mari - 13.07.2007 11:20:09

Õige ja asjalik jutt. Seda on ammu räägitud, et õige toit kasvab meie enda juures. Loomulikult võib proovide teiste maade kööke, kuid pidevaks tarbimiseks on nn oma aja toit see kõige õigem.

 lugeja - 13.07.2007 17:44:39

Tuli meelde hiljutine uudis Saksamaalt,kus vegitariaalidest
abielupaar 20 aastaks vangi mõisteti oma imiku surnuksnäljutamise eest.

 Renna Ali - 13.07.2007 21:46:30

Eks lihast loobumine vöi toimuda mitmel pöhjusel ja eri eesmärke silmas pidades. Krishnaiidid ilmselt peavad oluliseks, et toit oleks satviline, toidaks satvat, laias laastus puhtust ehk jumalat meis (sattva-sanskriti keeles jumalik), mitte radzhast(laias laastus kirg) vöi tamast(tamas- tuimus, rumalus, teadmatus). Peale söögi toidame me ennast ka muude elamustega nagu kunst, kirjandus, muusika,seks jne. Kui inimeses valitseb sattviline, siis ta toidab ennast ka sattvilisega. Radzhaslikud inimesed armastavad tulist, liha ja pipart ja ka käituvad vastavalt. Tamast toidab köik tuim ja madal, kartul ja soust, vöiks öelda kujundlikult.
Eks tasakaal ole tähtis. Ayurveda öpetab tasakaalukat toitumist, Kliimat ja iga ja hetke seisundit, köike peab arvestama. Ka oma sisemist häält. Liigne endale peale pressimine ka öilsal eesmärgil annab tagasilöögi. Sellepärast olengi taimetoitlane, kes vahel ka liha sööb. Aga suunda ikka hoian taimetoidul juba 18 aastat. Eestis on vahel keeruline arstide ja öpetajatega suheldes ennast arusaadavaks teha sellel teemal, eriti kui sul on lapsed. Önneks vähemasti Soomes, kus nyyd elan, saavad ka mu lapsed koolis taimetoitu ja mingit probleemi sellest ei ole.
Kui Su söögikorras on vata, pita ja kapa esindatud ja tasakaalus, siis lihahimu ei teki. See on ayurveda. Seega, enam herneid ja ube.
Edu sattvilisel teel! Tahaks lugeda ka sattvilist kirjandust. Kuigi on ju teada, et köik pönev on vähe ka radzhaslik. Kirjandus vöib kujutada halba, aga lähtepunkt peaks olema sattviline vöi vähemalt sattvilisem kui tavaline.

 Kris - 14.07.2007 14:40:03

Kuulge, kui inimene ei ole võimeline endale selgeks tegema mida süüa selleks, et kõik ained oleksid kehas tasakaalus, siis miks ta üldse siin on. Kui olin ise taimetoitlane, siis raua tabletid olid kindel asi mis sisse võtsin, mitte ei luuletanud mingitest puuviljadest. See aeg mis ta seal saarekese peal oli jätkus rauda kehas kui tagasi tuli oli selleks ajaks juba kott tühi. Oleks kauem saarel olnud, oleks ka seal pildi ära visanud.

 tromboon - 14.07.2007 22:31:22

Huvitav miks mõni pabistab niikangesti toidu pärast. Põhiline on toidu puhul maitse ja selle päritolu (ehk puhtus), selle eest võib maksta. Mida mitmekesisem on toidulaud, seda tervem on isend nii loomariigis kui inimestel. Inimene on kõigesööja.

Lisaks sellele ei maksaks rõhku panna salenemisel vaid toitumisele, sama suurt tähtsust omab liikumine ja trenn. Võib tarbida taimeekstrakte, mis parandavad näiteks liigeste või mõnede muude kehaosade tööd, parasjagu seda, mis teil tööga kõige rohkem kulub (näiteks arvutiga töötades silmad jne).

Ilma hüsteeriata saab ka tervislikult toituda. Lihad on ka erinevad - punane ja valge, kala, kana, loomaliha, sealiha, lambaliha, jänese jne, iga liha on erinev.

 Idu - 15.07.2007 00:05:48

Huvitav, mina olen juba 11 aastat selline ovo-lakto taimetoitlane, 2 lastki ilmale toodud ja pole kordagi pilti taskusse pannud. hemoglobiin pole ka langenud. pigem vastupidi - kui lihast loobusin, olid analyysid hoopis paremad (lapsena oli tõesti vahel hemoglobiin madal). mingeid toidulisandeid ka juurde ei võta ja väga piinlikult menyyd ka ei jälgi. seemned, idud, oad on ikka mõned korrad nädalas menyys. mind väga huvitaks, mis valemi järgi mõned lihata hakkama saavad ja mõned viskavad kohe pildi taskusse, kui paar kuud liha ei saa. teadlastel sellele hetkel vastust pole.

 Elfi - 15.07.2007 00:42:52

See, et Sinul, Kadri, tekkis aneemia, ei tähenda seda, et Põhjamaades ei saa olla taimetoitlane. Olen juba 4 aastat taimetoitlane (tõsi küll, söön ka piimatooteid ja kala) ja mu hemoglobiin on väga hea. Aga hakkama saavad ka need, kes on tõesti ranged taimetoitlased. Aga muidugi, tuleb jälgida, et toidus oleks ikkagi proteiini. Heaks proteiiniallikaks on taimetoitlasele tofu.

 Mihkel - 15.07.2007 15:46:16

Väga nõus Astridiga - tuleb JUST rääkida tervislikest alternatiividest, mis siis et need on kallid, aga kui harju keskmine inimene seda poest juba küsima hakkaks, küll siis ka valik laieneks ja hind alaneks.
Valik, mida pakuvad Eesti super/hüper jms marketid praegusel hetkel on ikka küll piisav, et ka taimetoidulisena hakkama saada.

Ja üleüldse, taimetoitlus tundub mõne jaoks olevat kui mingi kahtlane ususekt. Samal ajal eksisteerib pigem teine äärmus - liha, liha, liha ja siis paar hernest või salatileht selle juurde. Tegelikult tänapäeval peaks juba keskmise informeerituse ja haritusega inimene aru saama, et puu ja juurviljadel on ülioluline roll organismi tervisele. Pigem imenatukene liha ja palju palju juur- ja puuvilju sinna juurde. Mis puutub Eestimaal kasvav toit, see on naerukoht praegusel ajal, kus kätte saadavad on apelsinid ja teised lõunamaade viljad, mile vastu meie koduaias alternatiivid puuduvad (näiteks oma vitamiinisisalduselt).

Kuigi rahvaste söömiskombed on kujunenud kliima ja võimaluste järgi, ei peaks neid iidseid kombeid praegusel ajal jälgima. Tänapäeva toidupoodides pakutav küll ei tohiks probleeme tekitada ükskõik millise toidumenüü valimisel. Lisaks on maailm muutunud ja kui meie esivanemad sõid raskele talutööle juurde rasvast sealiha, siis tänapäeva arvutiajastul on selline dieet enamikule väga ebasobiv.

Aga on mis on, eks toit ole iga inimese enda valida, lihtsalt juba paha on vaadata juba neid noori rasvapallikesi meie tänavatel - toitumisalast teavet oleks palju rohkem vaja kindlasti jagada.

 Paula - 15.07.2007 23:00:34

Eelnev kommija arvas, et tänapäeva toidupoodides pakutav ei tohiks probleeme tekitada ükskõik millise toidumenüü valimisel, No mina olen iga päev hädas: poed on kaupa täis, aga süüa kõlbab sealt tglt vähene. Ma ei pea kinni mingist eritoitumistavast, dieedist vms, tahan lihtsalt toitu, mis on toit, mitte keemiapomm. Toitu, mis toidab ja ravib, mitte ei nõrgesta ja ei tee haigeks. Eestis räägitakse sellest veel suhteliselt vähe, loodan, et asjad muutuvad. Loodan, et mahetoit muutub kättesaadavaks igaühele, kes sellest hoolib, elagu ta millises linnas või alevis tahes ja olgu ta rikas või vaesem.

 Mihkel - 16.07.2007 11:56:51

Kui pidada mahetoitu eraldi toidumenüüks, siis võib küll ehk nii öelda, ise seda päris nii ei liigitaks. Samas on ju võimalik teha olemasoleva sortimendi seast siiski tervislikke valikud, nt. osta tervislikku leiba, kõrge kakaosisaldusega shokolaadi jne jne.

Olen täiesti nõus väitega, et poed on keemiapomme täis - asi on ikka tõesti *väga* hull. Säilitusained, värvained, lõhnaained - isegi näiliselt looduslikesse toodetesse on sageli kemikaalid sisse väänatud. Muide, "roheliselt" toitudes on palju kergem neid kemikaale vältida. (näiteks kemikaalidest punnis maiustuse asemel süüa maasikaid või banaani).

Aga eks see toiduvärk on kõik üks suur business ja ei muutu enne kui tarbija suudab hakata mõtlema, mida ostab - praktikas ma arvan, et see aeg ei tule nii pea, sest keskmine inimene toitumisest eriti paju ei tea ega ole sellisest infost huvitatudki. Ja mahetoiduni on veel eriti pikk tee. Lääne Euroopas on ju mahetoidu kasulikkusest räägitud alates 70ndatest, samas on ta ikkagi väga nishiasi.

Muide, kurb on, et ka see vähene, mis Eestis kasvatatakse annab järjest harvem mahetoidu mõõdu välja.

 Keegi veel - 17.07.2007 23:37:56

Kui mõni noor oskamatult ning eelteadmisi hankimata taimetoitlaseks hakkab, ei tähenda, et taimetoitlus iseenesest vale oleks. Taimetoitlased ei söö ainult kartulit ja salatit, vaid kasutavad ka palju muud ning jälgivad, et saaksid õigel määral proteiine, süsivesikuid ja rasvu, kui tervis halvemaks minema peaks. Igasuguseid tohtreid ei tasu uskuda, sest neil on sageli vananenud teadmisest NSVL ajast, kus taimetoitlus oli riiklikul tasemel ebatervislikuks kuulutatud. Inimene hakkas liha sööma alles jääajal ning inimorganism on ehituselt sarnane pigem taimtoiduliste loomade omale kui kiskjatele. Kiskjatele meeldib toore liha lõhn ja välimus, noored kiskjad murravad instinktiivselt jänese maha, kui neile see anda, neil on kihvad ja hoopis teised hormoonid kehas kui inimestel. Inimene ei pea toituma nii nagu tema piirkonnas seda tehakse, sama moodi ei pea rääkima sarnast juttu ega elama samade põhimõtete järgi nagu naabrid. Muidugi on lihtsam olla teistega sarnane. Pole vaja hiljem vabandada, miks erinemine ei õnnestunud. Eriti siis, kui seda oli tehtud vaid erinemise enda pärast.
Kokkuvõtteks: kui ise toituda ei oska, ära nimeta kogu taimetoitlust valeks

NB! See imik suri näljutamise tõttu, mitte taimetoitlusesse, ja kes ikka imikule liha annaks?