3 

Pronkssõdur nihutab Eesti rahvuspoliitikat

 Paavo - 24.05.2007 10:01:40

Et Heidmets andis om allikirja Veidemanni pöördumisele, oli üllatav. Samas kui sellest jutust teatud solvumine ja ironiseerimine välja jätta, pole paha kokkuvöte iseenesest. Siiski kumab läbi liigne Eesti-Vene kesksus; kui teeme sellisest asjast juttu, peaks ikka lisama EU möötme ka. Ja Venemaa köigi naabrite möötme. Putin on ju tegelikult Venemma üsna plindrisse pannud - konflikte on köigiga. Kui vötta kasvöi konfilkt UK-ga Litivinenko tapmise pinnalt - kas siis seda koledust-jöledust vöib vörrelda Eesti pitsitamise ja tampimisega ? Ei. Vöi vötame Soome - sommid on alati olnud allaandlikkuse poolt, kuid puutollid ? Kanaliha toomise keeld eile ? Jne. Löppkokkuvöttes Eesti ja Vene konflikt on nii vähetähtis maailma mastaabis, et Heidmetsal ei maksa väga kuri ega pettunud olla Pronksmehe teisaldamise üle. Mina olen ka rahvusriigi pooldaja (sest ainult sel juhul on see riik eestlaste ainuke kodu), kuid adun, et eestivenelastega paeb ja vöin rahulikult körvuti eksisteerida küll. See ongi minu arvates lahendus - teha tööd, elada edasi ning austada köiki inimesi söltumata rahvusest.

 Kaarel Tarand - 25.05.2007 08:43:22

Kolm märkust:
1) Miks Mati Heidmets heidab "eksootilisena" kõrvale võimaluse, et Venemaa ja tema agendid sündmuste korraldamises aktiivset rolli mängisid? Mõistagi ei esitata igale kodanikule (sh mulle) lugemiseks riigisaladust sisaldavaid dokumente. Aga terve talupojamõistus eksisteerib ju nendetagi.
Venemaa luure tegevusest N Liidu ajal ja pärast seda on asjatundjad kuupmeetrite kaupa raamatuid kirjutanud. Reeglina leiab neis rõhutamist ka NKVD/KGB/FSB tegevuse ideeline järjepidevus. Kui Pikal tänaval Tallinnas ei toimu Helsingi Tehtaankatul toimuva/toimunuga sarnast tegevust, siis miks seal keset Tallinna vanalinna neid töötajaid nii palju on? Venemaa saatkond on isikkoosseisult ülekaalukalt suurim välissaatkond Eestis. Pole kellelegi saladuseks näiteks see "käeväänamine" Eesti ja Vene vahel vähem kui 10 aastat tagasi, kui Venemaa saatkonnakompleksi remondi ettekäändel tahtis endale saada suuri asenduspindu Filtri teel. Väidetavalt tahtsid nad seal osutada konsulaarteenusi ja abi "kaasmaalastele", aga millegipärast soovisid nad ülijonnakalt ruume just Eesti kaitseväe strateegiliste üksuste vahetusse lähedusse ja tundsid ilmselgelt ebatervet huvi just kaitseväelise side vastu.
Mu meelest peaksid kaalukaid põhjendusi ja fakte esitama need, kes väidavad, et "Venemaa, sh tema organite globaalse tegutsemise alused ON muutunud", mitte need, kelle arvates "Venemaa EI OLE muutunud". Kuni muutuste kohta pole usaldusväärseid tõendeid, on loomulik eeldada, et miski ei ole muutunud. St, Venemaa ei jäta endistviisi kasutamata võimalust oma naabrite üle (kelle hulgast näiteks Eestit endistviisi oma mõjusfääriks või oma territooriumiks peetakse) kontrolli saavutamiseks - vahendadeid valimata, nagu näiteks sõjajärgses Soomes üritati.

2) See võib ehk mõnelegi Eesti kodanikule solvav tunduda, aga Eesti põhiseadusse kirjapandust peavad oma tegevuses juhinduma ka need, kes selle heakskiitmisele 1992. a. referendumil vastu hääletasid. Aga eriti peab sellest juhinduma Eesti avaliku võimu igal tasemel. Kuni põhiseaduse sissejuhatuses on oma riigi loomise eesmärgiks "eesti rahvuse, keele ja kultuuri" säilimise tagamine läbi aegade (ja mitte silpigi integratsioonist, teiste rahvaste kultuuridest), seni on tegu rahvusriigi põhiseadusega, mitte ühe multikultuurse ühiskonna loomisega tegeleva riigi põhiseadusega. Soovides, et Eesti avalik võim (kodanikkonna heakskiidul, loomulikult) püstitaks uue "tõsise arengueesmärgi", algatab Mati Heidmets ju põhiseaduse preambula muutmist. See tähendab, et Eesti riigile pandaks rahva tahtel uus eesmärk: tegelda lisaks eesti rahvuse ja kultuuri läbi aegade säilimise tagamisega veel ka vene jt kultuuridega. Põhjuseks siis ilmselt see, et need rahvad, kes kuskil mujal maamuna peal on oma rahvusriigid loonud, ei saa seal iseseisvalt oma kultuuride tagamisega hakkama. Et teeme siis korraga teiste (ja endast esialgu palju suuremate) töö ka ära.

3) Mulle tundub, et igal vabaturul kehtiva nõudluse ja pakkumise tasakaalu reeglit ei maksaks ka siinsete mitte-eestlaste tulevikku ennustades kõrvale jätta. Mõistagi on võimalik kunstlikku nõudlust venelane olemise järele tekitada, aga kas ikka on mõistlik sellesuunalisi jõupingutusi teha? Kas see ehk pisut moraalitu pole? Loomulikku nõudlust, millele poleks adekvaatse pakkumisega vastatud, ei ole ses vallas eriti märgata. Pakkumiseks pean 1994. aastal taasjõustatud kultuuriautonoomia seadust, mida vene rahvusrühm pole suvatsenud oma huvides kasutada. Tarbetuks on aga osutunud venekeelse koolihariduse eestlaste jõul säilitamine. Näiteks Narvas ületas kohtade nõudlus keelekümblusklassidesse 4 korda pakkumise, mida M. Stalnuhhini juhitud tegevuse tõttu kunstlikult madalal hoiti.

Kokkuvõtteks: Eestis elavate venelaste vägisi, vastu nende tahet venelastena hoidmise poliitikal pole põhiseaduslikku alust. Põhiseaduses austatakse mistahes rahvusesse enese määratleja vaba tahet ja keelatakse selle alusel diskrimineerimine. Seda punkti on minu andmetel ka rangelt täidetud. Kui siin rahvuse järgi diskrimineeritaks, ei tohiks ju olla võimalik segapaaride moodustumine selles ulatuses nagu see rahvastikustatistika järgi praegu toimub.

Ja veel: Sirp ei ole parem- ega vasakpoolne leht, aga kindlasti on ta EESTLASTE, aga mitte niivõrd EESTIMAALASTE ajaleht.

 Tiit Kärner - 28.05.2007 23:32:48

Multikultuursus saab eksisteerida vaid üleminekunähtusena. Multikultuursus püsiseisundina on praktiliselt võimatu ja seetõttu teoreetiliselt mõttetus, seda seepärast, et kultuur taastoodab end ainult vastavas keskkonnas. Multikultuurses keskkonnas toimub - parimal juhul - kultuuri kreolisatsioon.

Pronkssõduri üleviimise põhjuste seas puudub see, mis on kõigi minule teadaolevate "vaatlusandmetega" kooskõlas ja mida seetõttu mina õigeks pean.