Nulli ja lõpmatuse kohal
Olev Remsu Linnart Mäll on markantne isik, tema ümber keeb elu mituteist tundi päevas. Väljavalitute kitsas ring võib Esindamata Rahvaste Organisatsiooni Tartu koordineerimiskeskuses näha Mälli ettevõtmisi. Faksid, i-meilid, telefonikõned SRÜ maadesse, aga ka Haagi, kus asub ERO peakorter. Johhar Dudajev ja Dalai Laama
Tshetsheenia-telefonikõne järel räägib Mäll, milline on olukord seal. Ta on kindel, et kõiki neid inimrööve ja rahaväljapressimisi teeb X riigi salateenistus, selleks, et Tshetsheeniat diskrediteerida.
Asi on ju lihtne - koraan pattu teha ei luba, luure jaoks aga pole kunagi olnud kõlblust. Mäll oli kuu aega tagasi jälle Tshetsheenias, nägi, et kogu riigi territooriumil valitseb koraani nõuete järgi kuiv seadus, mis tähendab seda, et tshetsheenid järgivad rangelt koraanikäske ja -keelde, mis tähendab seda, et nad ei röövi ka inimesi.
Mäll on veiniasjatundja ja gurmaan, üle kõige hindab ta Gruusia veine ja Kesk-Aasia maade lambalihatoite. Sama hästi tunneb ta India ja Euroopa kööke.
Toosti järel kindral Johhar Dudajevi terviseks räägib Mäll, missuguseid veine armastas Stalin, seejärel tuleb käsile võtta olukord Ida-Timoris, kus on uue hooga puhkenud vabadusvõitlus.
Dudajev oli Mälli väga hea ja väga lähedane sõber, nüüd on ka Mäll hakanud uskuma, et endine Tartu lennuväekindral ning Tshetsheeni riigi asutaja on pühas sõjas langenud.
Varem lootis Mäll, et Dudajev on Shamili eeskujul läinud mõneks aastaks palverännakule Mekasse. Shamil oli Tshetsheenia ja Dagestani imaam, kes pidas möödunud sajandil mitukümmend aastat edukat kaitsesõda Tsaari-Venemaa hiigelarmee vastu.
Ka dalai-laama on Mälli sõber, lähemal ajal peaksid ilmuma eesti keeles dalai-laama mälestused, mis on Mälli toimetatud.
Mällile teeb väga muret meie välispoliitikajuhtide hoiak Tiibeti ja Tshetsheenia küsimuses. Miks orienteerutakse pimesi Pekingile ja Moskvale?
Näiteks tunnustas Läti algul Hiina Vabariiki (Taivani), kohe hakkas Hiina Rahvavabariik (Peking) pakkuma kõiki soodustusi. Viimaks tunnustaski Läti Pekingit, aga jättis head kaubandus- ja kultuurisidemed Taivaniga alles. Tulemuseks on see, et Taivan ja Peking konkureerivad Läti pärast ning Läti saab mõlemalt palju kasu – sai ka Hiina Rahvavabariigi transiidimagistraali, mis justkui pidi meie välispoliitikajuhtide jutu järgi tulema Eestisse.
Tegemist on palju, kuna EROsse kuulub üle 50 rahvuse Euroopast, Aasiast, Aafrikast, mõlemast Ameerikast, Austraaliast ja Okeaaniast, möödunud aastal toimus Eestis isegi ERO peaassamblee.
Mäll oli ERO esimene esimees, nüüd on ERO Tartu koordineerimiskeskuse direktor ja ERO peasekretäri asetäitja.
Geenius
Kirjanik Aivo Lõhmus on öelnud Mälli kohta: “Asendamatu ja ainulaadne inimene eesti kultuuris, praegu pole näha kedagi, kes võiks teda asendada. Keerulise ja raske iseloomuga, vastuoksuslik, kuid oma sõpradele, aatekaaslastele ja ideedele alati lojaalne. Ta ei unusta ega anna andeks reetmist ja tänamatust. Geenius eesti kultuuris.”
“Kes ei ütle lurjusele, et too on lurjus, muutub ise lurjuseks,” ütleb Mäll.
Mäll ei võta pihkugi selle inimese kätt, kes talle ei meeldi. Ja kui on võtnud, siis ei ütle halvasti.
Mälli isa oli Tartu Ülikooli haridusega jurist, kes Prantsusmaal ametis olles kaotas äkki töökoha ning siirdus Võõrleegionisse, kus teenis Marokos, Tuneesias ja Alzheerias. Isa on kirjutanud oma seiklustest ka raamatu, mis on paremates kogudes saada.
Võibolla on just isa kaudu Võõrleegionist pärit Mälli aadellik ja seltsimehelik hoiak ning ohvitserlik otsekohesus? Kas me võime tõmmata niidi isa ja poja vahele, mõlema mehe Ida-huvide vahele?
Raske on leida inimest, kes oleks andnud eesti kultuurile rohkem kui Linnart Mäll, ning kes seda kõike tegi pealegi ENSV-ajal, EKP Keskkomitee ja tsensuuri kiuste. Selle aasta 6. Loomingus on Haljand Udam kirjeldanud ja hinnanud kõiki Mälli saavutusi – ta on tõlkinud sanskriti, (vana)hiina, inglise ja vene keelest teoseid, mis kõik kuuluvad maailmakultuuri suurimate tähtteoste hulka ning mille tõlkimisele varem ei julgenud keegi mõeldagi.
Kõik raamatud ilmusid suure sõdimisega, kuna Rein Ristlaane kontor oli kangesti nende vastu ning lõpuks tõmmatigi kogu suurejoonelisele ettevõtmisele kriips peale. Tshinovnikuid ei häirinud niivõrd tekstid ise, kuivõrd nende mõju ning Mälli isik.
Mõju oli selles, et tekkis noorterühmitusi, kes oma ideaaliks seadsid idamaise eluhoiaku, vastandades selle komsomolile ja muule totrusele. Eestis rajati koguni budistlikke stuupasid, mis on praegugi püsti. Mälli isik oli kahtlane sellepärast, et nn üleliidulisel tasemel jälitati budiste, Mälli sõbrad Burjaatias anti kohtu alla “budistliku vandenõu” pärast, Mäll ise pääses napilt-napilt kohtupingist.
Ent läbiotsimisi ja ülikoolist vallandamist tuli temalgi taluda.
Oma koolkond
Eesti kultuuris enneolematu on seegi, et ümber Mälli tekkis jüngerkond, kes tänaseni oma Õpetajat ja Gurut austavad. See on Mälli koolkond, mida ei ole Eestis mitte ühelgi teisel humanitaarõpetlasel.
Täna ütlevad vägagi kõrgel ametikohtadel olevad inimesed ikka: “Ma olen Linnart Mälli õpilane.”
Ütlejate hulgas on neidki, kes ei ole kunagi ülikoolis Mälli käe all orientalistikat õppinud, aga võibolla ei valeta ka nemad, kuna nad on õppinud Mälli teostest.
Mõned arvavad, et Mäll ei oska olla diplomaat.
Nõukogude ajal ei lastud Mälli isegi Põhja-Koreasse, kuigi toonane Teatrite Valitsuse juhataja Jaak Allik tegi kõik, et Mäll saaks oma esimesele välisreisile.
Mäll oli kirjutanud ühe ja tõlkinud mitu näidendit Jaan Toominga jaoks.
Juhtus aga nii, et KGB-lane tuli Mälliga enne väljasõitu rääkima, ja muidugi keeldus Mäll sellise inimesega suhtlemast.
Oleks KGB targem olnud, võinuks ta kõik dissidendid sundkorras ja tasuta Põhja-Koreasse saata, näitamaks, et maailmas on midagi hullemat sovjetirezhiimist.
Maailmas on aga kõik tasakaalus ja õiglane, kuna Suur Karmaseadus toimib. Praegu Mäll muud ei teegi, kui aina reisib : Tokyosse, Taipeisse või Dehlisse, ligematest Euroopa-otstest rääkimata, kuna lisaks ERO-le kuulub Mäll ka Pan-Euroopa Ühenduse juhtkonda.
Igavikustumine
7. juunil sai Mäll 60aastaseks, sel päeval kogunes maestro ümber kitsam ja lähedasem seltskond, vennaskond, keda kõiki ühendab Mälli omapärane isik.
Juubeli ametlik tähistamine toimub 29. augustil Tartu Kirjanike Majas, Hando Runneli eestvõtmisel ilmub selleks päevaks kirjastuselt Ilmamaa ka Mälli teaduslike tekstide kogumik “Nulli ja lõpmatuse kohal”, mis kindlasti kujuneb suureks avastuseks.
Mõiste “null” on budismi avastus, olgugi et Euroopas on peetud seda araabia avastuseks. Nullist kasvab välja lõpmatus, ja seda õpetab meile kogu budistlik filosoofia, mida valgustabki Mälli uus raamat.
On ju enamik Mälli teaduslikke töid ilmunud inglise ja vene keeles erialaajakirjades ning neid on siiani lugenud vähesed. Ka on Mäll olnud põhjapanevate budismiartiklite autor mütoloogiaentsüklopeedias “Mifõ narodov mira”. Ilmunud teostekogu lugedes avaneb paljudel võimalus teada saada, millega tegeleb Linnart Mäll – kõigi oma silmatorkavate rollide kõrval – tegelikult.