| Eesti Ekspress 08. november 2001 | |
Raha lahkumine riigist Üks tont käib ringi mööda Eestit ja ulatub sabapidi ka Helsingisse ja Stockholmi. See on Eesti Mobiiltelefoni kuulutamine olulise turujõuga ettevõtteks. Paavo Kangur Kui veel kevadpäike soojendas Eestimaad, siis oli Eesti Mobiiltelefoni peadirektor Peep Aaviksoo maruvihane ja siunas Q GSMi loojat ehk Tele2 maaletoojat Tõnis Paltsi. Konkurentsiamet oli just kuulutanud EMT turgu valitsevaks ettevõtteks ja andnud küsimuse Sideameti menetleda. Tele2 tegevjuht Ivar Lukk: "Tõnis Palts oma suure energiaga võibolla kiirendas protsessi, aga täna on ta linnapea ja ma ei ole teda ammu näinud." Võibolla on nad kõrvaltegelased suures mängus. Võibolla ei kõla see seksikalt, kuid see tähendab kümnete ja sadade miljonite kroonide ümberjaotamist Eesti pesukausis. 1. detsembriks on sideamet lubanud teha otsuse Eesti Mobiiltelefoni naha nülgimise suhtes. Kes saab raha? Tarbija tahab sõbralikumaid hindu, telekommunikatsiooniettevõtted aga suuremat kasumit ning nende omanikud rohkem dividende ja tegevjuhid suuremat preemiat. Täna võitlevad Eesti sideturul põhiliselt Skandinaavia ja Soome firmad. Sonera Elisa Communicationsi vastu, Tele2 Telia vastu. 756 miljonit krooni Telekomi omanikele 2000. aasta majandustulemuste põhjal maksti Eesti Telekomi omanikele 756 miljonit krooni dividende, millest 370 miljonit jagavad omavahel kontserni suuromanikud Rootsi Telia ja Soome Sonera, 206 miljonit krooni omanikutulu sai Eesti riik. Täna tuleb kindlustada aasta 2002 dividendid. Ja raha läheb Eesti Telekomi aktsionäridel hädasti vaja. Investeerimisfondide augud tahavad lappimist ja võlad maksmist. Näiteks 32miljardilise käibega Soneral on 70 miljardi kroonine võlakoorem, millest enamik koguti arutu tehinguga Saksamaalt. Nimelt ostis Sonera Saksa riigilt 53 miljardi krooni eest kolmanda põlvkonna mobiiliteenuste litsentsi (Grupp 3G - Sonera ja Telefonica ühisettevõte - maksis kolmanda põlvkonna mobiiliteenuste litsentsi eest Saksa turul 8,4 miljardit eurot). Seega läheb Sonera raha omakorda otse Saksa riigi kätte ja kindlustab Saksa inimeste heaolu. Eesti Telekomi traditsioonidel põhinev laiutamine Eesti turul ei meeldi muidugi uustulnukatele nagu Tele2 ja Radiolinja, kes tahavad samuti rasvasest pirukast osa saada. Nad tahavad, et EMT paneks oma teenustele kulupõhised hinnad ega kooriks ekstrakasumit. Uued nipid konkurentsivõitluses Vastavalt telekommunikatsiooniseadusele on olulise turujõuga ettevõtja kohustatud osutama teistele ettevõtjatele püsiliiniteenust, sidumisteenust ja juurdepääsuteenust ning rakendama nendele teenustele tasusid, mis on arvestatud põhjendatud kulude alusel. "Senistel aruteludel EMT olulise turujõuga ettevõtteks kuulutamise üle on lähtutud asjaolust, et see avaldab positiivset mõju eelkõige teiste operaatorite majandustulemustele. Kuid arvestades kõneliikluse mahtu, moodustab teiste operaatorite võimalik tulu neljandiku ning lõviosa ehk kolm neljandikku saadavast kasust suundub Eesti Telefoni lõpptarbija rahakotti," kinnitab Radiolinja Eesti juhatuse esimees Sami Seppänen. Eesti Telefoni klient võidaks kuus 18 krooni ehk veidi üle ühe euro, kui EMT kuulutataks olulise turujõuga ettevõtteks, pakub ta. EMT vaidleb talle muidugi vastu. EMT avalike suhete juht Kaja Pino kinnitab, et sidumistasude alandamiseks pole vaja kedagi olulise turujõuga ettevõteks kuulutada. "EMT on teinud teistele operaatoritele juba praegu ettepaneku ühiseks sidumistasude alandamiseks. Sisulist vastust pole sellele paraku saadud. See näitab selgelt, et EMT konkurendid pole huvitatud sidumistasude allatoomisest ning loodavad EMT kuulutamisele olulise turujõuga ettevõtteks. Siis peaks EMT pakkuma sidumisteenust kulupõhise hinnaga, teised saavad jätkata sidumist tulupõhiselt," räägib Pino. Ka teised oskavad malet "Kui sidumistasusid alandatakse, võidavad sellest kõik operaatorid, nende hulgas Eesti Telefon. Sami Seppäse hoolitsus Eesti Telefoni lõpptarbijate eest tundub variserlik, kui tema juhitav firma ei näita üles mingit valmidust oma sidumishinda alandada," vihjab Kaja Pino. Olgem ausad, 18 krooni ehk päts leiba ja pakk petti või kaks õlut ei ole keskmisele maksumaksjale suur raha. 18 krooni igalt kliendilt kuus tähendab 107 miljonit krooni aastas, arvab Seppänen. See on enam-vähem sama palju, kui Eesti Telefon kavatseb tõsta kuu püsitasu oma tarbijatele. Ajakirjandusse on jõudnud teated, et uuel aastal on oodata digitaaltelefoni kuumakse hinnatõusu 75 kroonilt 99 kroonile. Loogiline. Nii EMT kui ka Eesti Telefon kuuluvad Eesti Telekomi kontserni ja viimasel on omanike - Telia ja Sonera ees kohustusi. Kuid kopsakaid majandusnäitajaid ootavad ka ettevõtte ülejäänud aktsionärid. Telekom on börsiettevõte ja korralikke tulemusi tahavad ka teised - väikeaktsionärid, pensionifondid. Seega, kui ühe käiguga Eesti Telekom kaotab, siis järgmise käiguga oleks vaja raha tagasi võtta, arvab Seppänen. Tavaline male. 1. jaanuaril 2001 olulise turujõuga ettevõtteks kuulutatud Eesti Telefon osutab sidumisteenuseid juba täna alla omahinna, ütleb Eesti Telefoni pressiesindaja Anu Vahtra. "Teised sideteenuste vahendajad pressivad odavat teenust välja. Eesti Telefoni kolmanda kvartali kasum oli ainult kaks miljonit krooni. Meie tuluallikad sulavad silmanähtavalt kokku," ütleb Anu Vahtra. Jah, konkurentide käsi ei käi halvasti. Radiolinja Eesti 2001. aasta esimese üheksa kuu käive kasvas 62 protsenti ning ärikasum 228 protsenti, võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Raha Eestist välja Kui keegi arvab, et Eestisse investeeritakse ilusate silmade eest, siis ta eksib. Eestis on kasvavad turud ja siin saab raha teha. Ilusad silmad on alles teine põhjus. Kui Hansapanga suuromanik Rootsi Swedbank sai 2000. aastal dividende 196 miljonit krooni, siis tänavu oli saak ligi neli korda väiksem - 45 miljonit krooni. See ei takistanud Swedbanki kuulutamast investeeringut Hansapanka oma ajaloo parimaks äriks. Norma suuromanik Autoliv AB teenis tänavu dividendidena 33,6 miljonit krooni. Tallinna Vesi plaanib eriti omapärast trikki - aktsiakapitali vähendamise käigus tahab Tallinna Vee kontrollpaki omanik United Utilities International ettevõttest välja võtta 471 miljonit krooni. Ettevõtte juhatuse esimees Geoffrey Thorpe ütleb ÄP-le, et omakapitali arvel tehtud investeeringute asendamine laenukapitaliga jätab tarbijale veehinna muutumatuks. Seega jälle riskid EBRD kaela ja laenuintressid EBRD taskusse. Kuid tagasi Eesti Telekomi juurde. Selle firma majandusnäitajad jäävad kättesaamatuks unistuseks enamikule Eesti ettevõtetele. 3979 miljoni kroonise äritulu juures saada puhaskasumiks 1176 miljonit krooni ning maksta sellest 756 miljonit dividendideks on ideaalne tulemus. Sisuliselt iga neljas tarbija makstud kroon läheb ettevõtte kasumisse ja iga viies tarbija makstud kroon kõlksatab õnnelike investorite taskusse. Õudne, kui tarbijalt hakatakse sama hoogsalt raha nöörima Tallinna Vees, Tallinna Soojuses ja Eesti Energias. Ja kõigil neil on plaan ja alus hinna tõstmiseks. Kümneaastase turumajanduskogemusega Eesti riik ja ettevõtjad jäävad neljasaja-aastase turumajanduskogemusega partneritele kõvasti alla. Dividendid Eesti Telekomi aktsialt 1998 -- 0,85 kr aktsialt | |
Copyright ©1995-2001 Eesti Ekspress™ | |