Eesti Ekspress 18. oktoober 2001  

KAANELUGU

"Absoluutne kurjus,
millel pole otsa ega äärt"

Vabamüürlased ja juudid valitsevad maailma, tõestab Jüri Lina. Andres Maimik ja Rain Tolk elavad rahvarohkele äratuskoosolekule kaasa.

Tegelikult plaanitseme Jüri Linast ja tema ümber koondunud jüngerkonnast teha telesse portreesaadet. Sestap jõuame kaamera ja mikrofoniga juba pool tundi varem Salme kultuurikeskusse, kus on välja kuulutatud Jüri Lina loeng vabamüürlusest ja selle seostest WTC katastroofiga. Salme keskuse pahaendelise fassaadi ees ootavad maestro saabumist kolm varajast tulijat - vesiste silmadega kiilakas nooruk, kiledressides keskealine naine ning kaabu ja prillidega onu. Melanhoolses sügisõhtus valitseb kummastav vaikelu.

Tasapisi vurisevad maja ümber Sierrad, Scorpiod ja Ladad, sekka mõni Passat ja Golf.

Härra Lina saabub ise vaid mõni minut enne loengu algust ning tuiskab tõtlikult meist mööda. Jälitame dünaamilist teadmameest läbi Salme keskuse labürintjate koridoride, ent Jüri Lina süveneb kohe piletite müütamisse ja autogrammide jagamisse. Meie koostööpalvete peale heidab ta vaid mõne külma kõrvalpilgu. Audients on lõppenud, enne kui see alatagi sai. Jüri Lina keelab kategooriliselt loengu salvestamise nii visuaalsel kui ka auditiivsel moel.

Mööda laugleb värvikaid indiviide - kavalalt silmi vidutav ufo-päkapikk Hans Raudsik, majesteetlikult vasknupuga jalutuskeppi keerutav astroloog Igor Mang, amatöörluuraja Jüri Liim, mütoloogiline kunstnik Lembit Sarapuu, budist-diskor Antti Indow ning igat masti maaema poegi ja tütreid. Kõik nad tunduvad olevat Jüri Lina vanad sõbrad eesotsas Sammalhabet meenutava mehikesega, kes paistab olevat ürituse korraldaja. Ufoloog Raudsik asetab Lina seljale labakäe ja vaatab talle esoteerilise pilguga silma. "Jüri, kas sa vaheaja ka teed?" "Nagu alati, Hans," vastab Lina erutunult.

Hoolimata prominentidest annab publiku hulgas tooni hallikaspuun Teine Eesti; kalkide suujoonte ja kibeda pilguga luitunud vanurid ja keskealised inimesed, keda kesklinna nooblites söögikohtades naljalt ei kohta.

 

JUBA LOENGU ALGUSES paneb Jüri Lina jõujooned paika. Kogu ajakirjandus allub nähtusele, mida Lina nimetab "konsensustransiks". Eesti ajakirjanikud on dresseeritud ahvid, kes usuvad valesid, mida neile ette söödetakse, ning keelduvad omastamast fakte, mis ametlikele versioonidele vastu käivad. Näitena eesti ajakirjanduse ebakõlbelisusest räägib härra Lina, kuidas kevadel helistati talle ETVst ning paluti rääkida olukorrast Eestis ning vabamüürlusest ning hiljem monteeriti see tellimustööna mõnitaval ja pahatahtlikul moel kokku. Korraga tõuseb meile mõlemile põsepuna palgele; jutt käib meie "Esto TV" uurivat ajakirjandust parodeerivast saatest, milles me Lina paranoilise slängiga üsna vabalt ringi käisime. Lootused teha Linast portreelugu pudenevad nagu õielehed vanatüdruku roosiaias.

Edasi liigub jutt vabamüürlaste organisatsiooni ülesehitusele ja salajastele rituaalidele. Lina väidab, et ta on töötanud läbi 18 000 lehekülge materjale ja kirjutanud sellest raamatu "Maailmaehitajate pettus", mille rootsikeelne versioon on kohe-kohe läbi müüdud.

Lina avab raamatu leheküljelt, mis kujutab kassi ja koera ristsugutist meenutavat saatanlikku peletist: "See on vabamüürlaste jumal, keda nad kummardavad. Kui loozhmeister Arno Köörna ütleb, et vabamüürlaste eesmärk on saada headeks meesteks, siis öelge, kas "head mehed" kummardavad sellist deemonit?" esitab Lina retoorilise küsimuse. Keskealised naised vangutavad päid.

 

"VABAMüüRLASTE rituaalides on mängus veri, mõõgad, pealuud, kunstlikult tekitatud energiad, maagia." Jüri Lina tõstab häält: "See, mida nad teenivad, on põhjatu kurjus! See on põhjatu kurjus, millel ei ole otsa ega äärt." Naised noogutavad äratundmises.

Jüri Lina on tabanud inspiratsioon. Sammalhabe ei jõua enam kõike konspekteerida ning langetab jõuetult klade.

Vabamüürlaste liidrid on olnud Lina sõnul läbi aegade kurjategijad, psühhopaadid ja mõrtsukad. Ta toob näitena vabamüürlase Lenini. "Terve NLKP keskkomitee oli üles ehitatud vabamüürliku mudeli järgi. "Vendadele" sõnumite edastamiseks kasutas vabamüürlikke zheste ja sümboleid oma kõnedes vabamüürlane Hitler." Lina arvab, et tänapäeva piltidel on need vabamüürlikud signaalid aga ära tsenseeritud. Vaid hoolikalt arhiivides tuhlates, nagu maestro seda teeb, võib midagi leida. Hitleri tegevust mõjutas Lina andmetel tema arst - vabamüürlane -, kes söötis diktaatorile sisse belladonna-nimelist ainet, mis tekitab meeltesegadust ja orienteerumishäireid.

Osava mõttepiruetiga viib Lina jutu energiaväljadele. Nõiavits ja teised esoteerilised mõõteriistad on tõestanud, et vabamüürlaste kogunemiskohti ümbritsevad kunstlikult tekitatud jõujooned. Niisamuti on viimasel ajal ümber maakera tekkinud kunstlikku päritolu Belladonna jõujoon, mille mõju inimkonnale on sama sõgestav kui Hitlerile söödetud rohtudel. "Selle vastu aitab vaid üks asi!" Jüri Lina klõpsab lahti oma diplomaatportfelli, sahistab paberites ja leiab sealt Krona patareid meenutava jubina. "See siin on generaator nimega Rosalinda, mis neutraliseerib halvad energiad." Belladonna ja Rosalinda võitlus toob miskipärast meelde Mihkel Muti romaani "Elu allikad" kangelaste Polizia Brauni ja Tuuli Botiku igipõlise vastasseisu.

 

HäRRA LINA oraatorivõimed on viimase peal. Ta oskab kanda pausi, õigel hetkel rõhutada õigeid sõnu. Ta teab, kus on tema jutus kulminatsioonid ja üleminekuhetked. Ta teab, kuidas mõjuda usutavalt, ta tsiteerib, refereerib ja osundab erinevatele uurimustele. Tema poosid ja miimika sarnanevad kaunikesti Mihhail Lotmanile, kuigi see võrdlus on veidi kohatu.

Nagu Lotman, räägib ka Lina märkidest - headust ja kurjust toovatest sümbolitest. Viimaste hulka kuulub kindlasti viisnurk. See lõikub inimese aurasse nagu mõõk õuna. Soomest täikalt ostetud viisnurgaga punaarmee kell minu (Andrese) käel muutub äkitselt kuumaks ja soonivaks. Lina rõhutab, et teel Tallinna tuli tal selgitada Rootsi ärimeestele, et kui nad sümbolite mõjusse ka ei usu, on nad konsensustransi mõju all ja sümbolid mõjutavad neid niikuinii. "Viisnurgast on veel hullem sümbol. Sümbol, mis kaotab ära inimese aura." Jüri Lina joonistab tahvlile kolmnurga. "Ma tean, et ma võin mõjuda nüüd ebakorrektsena," ütleb ta iroonilise tremologa hääles. "Meil ju valitseb poliitiline korrektsus, vaba sõna ja vabad mõtted on tabu all, kuid ma ei karda siin teie juures olla poliitiliselt ebakorrektne." Ja joonistab kolmnurgale uue kolmnurga teistpidi peale. Tekib kuusnurkne Taaveti täht. Lina annab mõista, et see pole veel kõik; tõeline mentaalne hardcore seisab alles ees. Rokitaat Riho Baumann joonistab oma konspekti servale kaitsva sümboli.

 

VAHEAJAL KEHASTUB oraator Lina sujuvalt ümber müügimeheks. Nobedalt rebib ta paunast oma teosed ja laotab need müügiks laiali. Bibliofiilid, esoteerikud, autogrammikütid ja muidu uudistajad klammerduvad tema külge nagu kärbsed vana künnihobuse higisele seljale. "Viimased eestikeelsed teosed," kaigub Lina falsett üle fännide. "Veel viimane võimalus osta - rohkem neid ei ole." Raamatud ostetakse ära, algab teine poolaeg.

Kõik siin saalis ootavad ju tegelikult rohkemal või vähemal määral üht - millal Jüri Lina jõuab juba varem müürilehtedel tõotatud teemani - WTC katastroof ja vabamüürlus. Ning siis ta ütlebki: "Nüüd te võite küsida, kas kõigel sellel, mis ma eelnevalt rääkisin, on seos viimaste Ameerika sündmustega?" Montypythonlik lahendus eeldab, et Jüri Lina ütleb: "Ei ole mitte kõige vähematki seost," kummardub ja lahkub.

Paraku toimib Monty Python vaid ideaalses maailmas. Jüri Lina universumis on kõik omavahel seotud. Estonia katastroof ja Bill Clintoni valimine, Vietnami sõda ja Pariisi ülestõus, templirüütlite hukkamine ja WTC sündmused. Oma väidete kinnituseks puistab Jüri Lina käisest sensatsioonilisi fakte: ümber põlevate WTC hoonete tantsisid õnnest joobunud Mossadi agendid, WTC katastroofis hukkus 3000 araablast, mida ükski nimekiri ei maini, Iisraeli kodanikud olid pilvelõhkujatest eemal. Lina konspiratsiooniteoorias on keskne koht vabamüürlaste kontrolli all oleval CIA-l, mis tahab oma kontrolli alla saada Afganistani pruuni heroiini voogusid. Nagu Vietnami sõda käivitati selleks, et langenud Ameerika sõdurite laipade sees transportida narkootikume.

Saalis istuvad prouad noogutavad, nende abikaasad konspekteerivad. "Näete, milleks on nad valmis," viibutab Lina vanatestamentlikult näppu. "Omaenda rahva hävitamiseks!" Sellise pommi peale ei pea enam esireas istuva proua närvid vastu. Tema silmist paiskuvad pisarad. Seesinase maailma küünilisuse ja valitsejate jõhkruse peale.

Vabamüürlus ei ole veel kõik. Ka neid valitseb oma organisatsioon - Siioni ordu, kes paneb paika riigijuhid ja riikide valitsejad. "Bill Clinton pandi pukki Baden-Badenis!" Lina: "Oma rahva huvidest peavad vabamüürlikud riigijuhid ohverdama oma orduvendade ja neist kõrgemal asuvatele Siioni huvidele. On teada, et SSi kõrgemad ohvitserid - Eichmann, Heydrich ja Himmler - olid sünnipärased juudid."

 

ENNE KUI VIIMANEGI tahke ajuollus meie peades ära vedeldub, võtab Lina leebelt kokku oma ligi neli tundi kestnud loengu. Ta ütleb, et kuigi kogu tema eelnevas jutus võis domineerida viha, kurjus, negatiivsus, siis maailmas on ka palju head. "Me võime peita tõe nii sügavale kui tahes - lõpuks purskub ta seda jõulisemalt esile. Headus võidab!" Prouad pühivad pisaraid. "Te võite käsitleda minu juttu kuidas tahes - kas te näete milleski iva, või tundub see teil paranoiana, manipulatsioonina, psühhoterrorina. Jah, just nii serveerib mind Eesti ajakirjandus - psühhoterrorist Jüri Lina."

Algab küsimuste ja vastuste voor. Loomulikult tahetakse teada nimesid. Jüri Lina loetleb ette maailmakuulsaid vabamüürlasi. "Henry Kissinger, Harry Truman, George Soros, Helmut Kohl, Bill Clinton, Tony Blair, Romano Prodi ja kogu Euroopa Liitu juhtiv kuritegelik klikk."

Aga Eestis?

"Arno Köörna, Jaan Eilart, Anti Oidsalu, Tiit Pruuli, Raido Rüütel..."

"Kas ta ütles Rüütel? Kas tõesti Rüütel ka?" läheb üks vanem naisterahvas ähmi täis. "Ei, ta ütles Raido, mitte Arnold," rahustab teda keegi. "Oohhh."

Luitunud teksajopis mees raiub: "Mart Laar, Toomas Savi, Marju Lauristin - milline auaste on neil vabamüürlaste organisatsioonis?"

Lina muigab. Korraga kaigub selja tagant valjuhäälne möiratus: "Nad on seal Toompeal valitsuses kõik juudid, kõik on kurjategijad." Pöörame ehmunult ringi. Hääle allikas meenutab usinat kaitsepolitsei töötajat, kes on proovinud end neonatsiks maskeerida. Lisaks nudiks aetud peanupule ehib tema otsaesist inetu plaaster, mille all puhetuvad ärritunud ninasõõrmed.

Jüri Lina ajab peopesad Jeesusena laiali ja sõnab: "Ärgem üldistagem, mul on juutide seas palju sõpru. Need kõik on ausad ja kompromissitud inimesed, kes on pühendunud Iisraeli riigi kuritegude paljastamisele. Juudi rahvas kannatab sama palju oma juhtide terrori all kui muu maailm."

Järgneb uus küsimuste laviin ja me otsustame end välja libistada. Neli tundi püha müristust on meil juhtmed täiesti sassi ajanud. Salme kultuuripalee mänguväljakul peksavad Kopli pätid õllepudeleid vastu karusselli. Koos selle koduselt tillukese vägivallaaktiga puruneb ka eepiline visioon ülemaailmsest absoluutse kurjuse vandenõust. See on kuidagi kergendav tunne.

 

Jüri Lina ja teine Eesti

Jüri Lina populaarsus Eestis baseerub paradoksil. Inimeste teadvusse, kelle maailmavaade on kujunenud Nõukogude ideoloogia suures vastasseisus või laulva revolutsiooni aegses võitluslikus paatoses - hea ja kurja igaveses dualismis -, on tekkinud valuline lünk. Tänapäeval on üks ühiskonda kandev universaalne idee killustunud tuhandeks erinevaks maailmavaateks, elustiiliks, diskursuseks. Olgu ta NLKP endine funktsionäär või kompromissitu dissident, vihane töölisnoor või elust muserdunud koduperenaine - ikka ihaldab ta taasleida maailma terviklikkust ja mõtet kõige tagant. Tuleks ometi keegi ja tõestaks veenvalt, mis jõud seisavad kõige taga ja kes on asjades süüdi. Keegi, kes fundamenteeriks kõikuma kippuvat usku.

Gilles Deleuze'i ja Felix Guattari skisoanalüüsi järgi iseloomustab skisoidset teadvust risoomne struktuur, milles iga punkt on seotud iga teise punktiga, ilma et selles oleks mingit keskset tüve või tsentrumit. Paranoidset teadvust iseloomustab puustruktuur, kus iga võra, iga leht, iga oksake on ühenduses keskse tüvega. Kui paranoidses Nõukogude ühiskonnas seostati dissidentlust skisofreeniaga, siis tänapäeva postmodernses, ilma kindla keskmeta, laialipudenevas (skisoidses) ühiskonnas otsivad rahulolematud tuge paranoidsetest konspiratsiooniteooriatest. Teooriatest, mis pakuvad universaalset seletust ja panevad fragmentidest kokku maailmavaate.

Mängu astub Jüri Lina, kes on lahkelt nõus kõigile kibestunutele pakkuma suurt narratiivi. Ta kasutab ülevaid müütilisi implikatsioone - varjatud vaenlased, maailmavalitsejad, katastroofid, sõjad kasvavad kõik üheks tüveks, milleks on Vabamüürlaste ordu. Miski pole see, millena ta paistab, keegi pole see, kellena ta end esitleb.

Näiliselt peidab Lina oma mõttekäigud teadlase korrektsuse taha. Ta kõneleb tsitaatides ja viidetes, osundab mõõtmistulemustele, ent tegelikult varjab see vaid omamoodi religioosset hõllandust. Nagu usufanaatikuga on võimatu vaielda, sest tema viimane argument on ikkagi irratsionaalne, jääb ka Jüri Lina puhtale mõistusele tabamatuks.

Kes on Jüri Lina?

Noor mässumeelne Lina oli 70. aastatel Eestis tuntud kui rockientusiast, raadiohääl, UFO- ja astroloogiauurija ja filmiklubide aktivist.

Lina oli mitteformaalne arvamusliider ja mitme tänapäeva respekteeritud poliitiku ja kultuuritegelase (Tunne Kelam, Jaak Lõhmus, Toivo Kurmet) lähedane sõber.

KGB survel emigreerus ta 1979. aastal Rootsi, kus ta andis välja heliplaate Jüri Üdi loomingu ja eesti, rootsi ja jaapani muinasjuttudega.

1990ndate keskpaigas avaldas ajalehes Eesti Aeg illuminaatide ja juutide vastaseid artikleid.

Sama kümnendi lõpus ilmusid tema sulest krestomaatilised teosed "Mida Eesti ajakirjandus pelgab", "Skorpioni märgi all", "Varjatud tervisevalem". Ilmumas on "Rokiajastu resonantsid" ja esoteeriline romaan "Eemaldumine Kartaagosse".

Jüri Lina ammutab energiat tervislikest eluviisidest, budismist, filmikunstist ja taimetoidust.

Publitsist Jüri Lina suurimad oponendid on humanist Jaan Kaplinski ja medievist Haljand Udam.

Areeni küsimustele vastab endine kuulus rallisõitja, praegune vabamüürlane Raido "raske öelda" Rüütel.

Kas te olete tuttavad Jüri Lina teooriatega vabamüürlaste maailmavallutuskavadest? Kuidas kommenteerite neid?

Ma kujutan enam-vähem ette, millised on Jüri Lina seisukohad vabamüürluse küsimustes, ja ma ei soovi neid kommenteerida. Olen hetkel Viinis ja suhteliselt hõivatud. Üks kohtumine just lõppes, teine on kohe algamas.

 

Millist päritolu on vabamüürlust kompromiteerivad teooriad?

Raske öelda. Enamik totalitaarseid rezhiime on kultiveerinud vabamüürluse vastast propagandat.

 

Miks suhtutakse teatud ringkondades vabamüürlaste tegevusse paranoiliselt?

Raske öelda. Kuna me nii väga oma tegevust ei avalikusta, tekitab selline asi kohe mõningates ringkondades haiglast huvi. Kuna me ise kunagi vastu ei ründa, on meiega ka keeruline läbi saada.

 

Miks ümbritseb vabamüürlaste tegevust "saladuseloor" (Jüri Lina väljend)?

Raske öelda. Ilmselt on siin tegemist meie õpetusliku poolega. Meie liikmeks astudes ei saa kohe omandada kõiki teadmisi, vaid edeneda tuleb ikkagi jaokaupa. Inimesed ei ole lihtsalt kogu õpetuseks valmis.

Üldiselt olen ma valmis vabamüürlusest rohkem rääkima, kuid ma ei soovi seda teha Jüri Lina jama foonil.


Copyright ©1995-2001 Eesti Ekspress


Webmaster